12. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maavarade ühing kaebab valitsuse otsuse kohtusse

Eesti Maavarade Ühing esitas Tallinna halduskohtule hagi, et vaidlustada 15. märtsil Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus kinnitada Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020.

Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk ütles, et arengukava on läbinisti ebapädevalt koostatud dokument, mis kahetsusväärselt ei arvesta kuidagi Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemeheliku kasutamisega.

"Vaatamata aktiivsele tööle aidata kaasa sisuliselt tugeva arengukava valmimisele peame kahjuks tõdema, et Ansipi valitsus sõidab taas justkui suurettevõtjate poolt rööbastele pandud rong üle nii kodanikest kui keskkonnast,” ütles Pukk. „Antud arengukava kinnitamise tagant paistavad selgelt välja suurettevõtjate kõrvad. Tegemist on eelkõige ehitusettevõtjate jõulise lobby tulemusega, mis aitab kindlustada nende ärihuvisid.“

Märtsi keskel, vaevalt nädal pärast valimispäeva ja keset pingelisi koalitsiooniläbirääkimisi kiitis valitsus heaks “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”. Vahetult enne valimisi saadeti arengukava Riigikantselei poolt kahel korral Keskkonnaministeeriumisse tagasi täienduste sisseviimiseks, kuid pärast valimisi võeti see siiski vastu ilma täiendusteta.

Heaperemeheliku maavarakasutuse eest seisev kodanikuliikumine Eesti Maavarade Ühing peab valitsuse käitumist ülbeks, erapoolikuks ja vastutustundetuks ning leiab, et sel kombel arengukava heaks kiites on astutud pikk samm negatiivse arengu suunas.

Ühing on seisukohal, et arengukava on koostatud puudulikult, võttes aluseks valed lähtekohad ja eesmärgipüstitused. Nii on näiteks arengukavas pearõhk majanduslikel kaalutlustel, loodus- ja elukeskkonnaga seotud kaalutlused ei ole esitatud samaväärses mahus.

Seda aspekti toob arengukava muude puuduste kõrval esile ka Keskkonnainspektsioon. Samas, kaks nädalat pärast täiendusettepanekute saatmist kiidab Keskkonnaamet arengukava eelnõu muutmata kujul heaks.

Lisaks arengukavale on tehtud rida vigu ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamisel ja menetluses ning avalikkuse kaasamisel. Eriti kummaline on asjaolu, et hoolimata KSH aruande puudustest on selles siiski esitatud mõned olulised soovitused, ent arengukavas on isegi need arvestamata jäetud.

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785