18. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu ei pidanud 2009. aasta suvel kaevandamislubade taotluste menetlemise peatamist kuni uue arengukava valmimiseni otstarbekaks, kuna püsib lootus, et arengukava saadakse valmis kiiremini kui kuluks maapõueseaduse muutmiseks. Seadusemuudatus oleks aga lubade väljastamise peatamiseks vajalik.

Ehitusmaavarade arengukava koostamisega on KKM tegelenud tegelikult juba oma kolm aastat. See on paljuski sundkäik, sest väikese Eesti maapõuevarud ähvardavad hooletu kasutamise tõttu enneaegselt otsa lõppeda. Ja et liiva, killustikku ja kruusa eriti piiri tagant sisse ei osta, tuleb meil leiduvaid varusid kasutada peremehetundega, samas jälgides, et kaevandamise mõju loodusele ja inimasustustele oleks võimalikult väike, kestaks võimalikult lühikest aega ja saaks asjaosaliste poolt kuhjaga heastatud.

Arengukava enda eesmärk on selgitada välja parimad võimalikud kaevandamispiirkonnad ja määrata eeskätt riigi huvist lähtuv kaevandamise kord ja maht. Ehk teisisõnu soovib riik tagada, et maavarasid jaguks eelkõige avalike infrastruktuuriobjektide rajamiseks. Lisaks näeb arengukava ette riigi aktiivset osalemist rikutud maa korrastamisel, suunates selleks osa keskkonnatasudest laekuvast rahast.

Autor: Ain Alvela Ain Alvela