Kuigi sale and lease back tehing näitab reeglina, et ettevõttel on prioriteedid paigas ning investorite usalduskrediit olemas, ei soovita selliste tehingute toimumist suure kella külge panna.
“Üldjuhul ei ole firmad sale and lease back tehingute korral suurest avalikust tähelepanust huvitatud, hoitakse madalat profiili,” kinnitas BPE äri- ja tootmiskinnisvara maakler Ennu Susi.
Viimase aja suurimad teadaolevad tehingud on Susi sõnul toimunud valdavalt kaubanduskeskuste ja suuremate A-klassi äri-büroomajadega. Tootmis- ja laokompleksidega on viimase paari aasta jooksul tehtud suhteliselt vähe tehinguid. Hetkelgi otsib paar suuremat firmat Susi kinnitusel tehingupartnerit. “Kuna asi on alles algusjärgus,, siis teavitatakse avalikkust ehk alles peale lepingute sõlmimist,” pakkus Susi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ettevõtted loobuvad kinnisvaraomaniku staatusest, et investeerida oma põhitegevusse ning ühtlasi vabaneda ka riskidest. Nii otsustas ka kaubanduskett Maxima müüa ketile kuulunud krundi, millele ostja hakkas 2008. aastal kaubanduskeskust ehitama.
Ettevõtted loobuvad kinnisvaraomaniku staatusest, et investeerida oma põhitegevusse ning ühtlasi vabaneda ka riskidest, mida aastatega kahanenud kinnisvara väärtus kaasa võib tuua.
Baltic Property Trusti varahalduse juhi Indrek Hääle sõnul suhtub ostja sale and lease back tehingutesse küllaltki kriitiliselt ja ettevaatlikult.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.