Kuigi sale and lease back tehing näitab reeglina, et ettevõttel on prioriteedid paigas ning investorite usalduskrediit olemas, ei soovita selliste tehingute toimumist suure kella külge panna.
“Üldjuhul ei ole firmad sale and lease back tehingute korral suurest avalikust tähelepanust huvitatud, hoitakse madalat profiili,” kinnitas BPE äri- ja tootmiskinnisvara maakler Ennu Susi.
Viimase aja suurimad teadaolevad tehingud on Susi sõnul toimunud valdavalt kaubanduskeskuste ja suuremate A-klassi äri-büroomajadega. Tootmis- ja laokompleksidega on viimase paari aasta jooksul tehtud suhteliselt vähe tehinguid. Hetkelgi otsib paar suuremat firmat Susi kinnitusel tehingupartnerit. “Kuna asi on alles algusjärgus,, siis teavitatakse avalikkust ehk alles peale lepingute sõlmimist,” pakkus Susi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ettevõtted loobuvad kinnisvaraomaniku staatusest, et investeerida oma põhitegevusse ning ühtlasi vabaneda ka riskidest. Nii otsustas ka kaubanduskett Maxima müüa ketile kuulunud krundi, millele ostja hakkas 2008. aastal kaubanduskeskust ehitama.
Ettevõtted loobuvad kinnisvaraomaniku staatusest, et investeerida oma põhitegevusse ning ühtlasi vabaneda ka riskidest, mida aastatega kahanenud kinnisvara väärtus kaasa võib tuua.
Baltic Property Trusti varahalduse juhi Indrek Hääle sõnul suhtub ostja sale and lease back tehingutesse küllaltki kriitiliselt ja ettevaatlikult.
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis