"Sisuliselt ostetakse tulevase ühe üürniku äririsk ning investoril on vaja kindlust, et tehing on „veekindel“ ja kokkulepitud kohustusi ka täidetakse. Kogu hoone saab olema kaetud ühe üürnikuga. Tuleb väga tõsiselt hinnata üürniku tugevust, tegevusala jätkusuutlikust ja bilanssi. Kindlasti ei osteta kinnisvara ju selleks, et tulla appi ja päästa ettevõtte rahaline seisukord. Kui see on kehv, siis keegi endale sellist üürnikku ei taha,“ rääkis Hääl.
Hääle sõnul on see, et ettevõttele kuuluva kinnisvara alt vabastatakse vahendid ja suunatakse tootmisse ning pindadele, kus tootmine käib, jäädakse pärast müüki üürnikuks asjade loomulik käik. „Teadlikumatel ettevõtjatel on see juba varemgi fookuses - võtta endalt ära risk, et kui kinnisvara on teatud väärtusega bilansis, võib vara väärtuse muutumine tekitada ettevõttele raskusi kahjumi näol ja viia negatiivse omakapitalini,“ rääkis Hääl riskidest.
„Vara väärtuse muutmine toimub aastast aastasse ning vastavalt turu tingimustele ja me oleme ju näinud, kuidas olukord võib oluliselt halveneda. Kinnisvarale on reeglina võetud ka laenu ning kui vara väärtus kahaneb, võivad ka laenutingimused halveneda, mille tõttu võib ettevõte sattuda veelgi suurema finantskoormuse alla,“ selgitas Hääl.
See oht on viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud, sest kinnisvara väärtus on pigem vähenenud kui suurenenud. Pangad aga hoiavad kinnisvara väärtuse ja laenusumma suhtel kiivalt silma peal ja on vajadusel valmis reageerima.
„Ma usun, et lähemal ajal on mõningaid selliseid tehinguid taas tulemas,“ ütles Hääl.