Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Galerii: ebaseaduslikud uusehitised
Riigikontrolli audit näitab, et kinnisvarabuumi ajal Eesti suurimateks ehitustandriteks kujunenud omavalitsused vaatasid ebaseaduslikku ehitamist enamasti pealt.
Riigikontroll valis kaheksas Tallinna ja Tartu linnaga piirnevas vallas välja kogumi uuselamuid, mille andmed ehitisregistris puudusid ja vaatas, kas need elamud olid kerkinud seaduslikult ning kas vallavalitsused olid nende üle ehitusjärelevalvet tehes täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi. 85-st vaadeldud uusehitisest olid 48 kerkinud ilma ehitusloata. Enim oli selliseid ehitisi Kiili, Rae, Tartu ja Jõelähtme vallas.
Fotod: Riigikontroll. (Fotod on tehtud eelmise aasta suvel-sügisel auditeerimise ajal ega pruugi kajastada objektide praegust olukorda.)
Ebaseaduslikud ehitised
Seotud lood
Majaehitaja.ee juhata Eno Pappeli sõnul näitab ehitusloata rajatud uusehitiste kõrge protsent seda, et riskivõtjad on kindlad, et küll hiljem õnnestub ehitisi tagantjärgi seadustada.
Riigikontroll on seisukohal, et omavalitsused vaatasid ehitusbuumi ajal toimunud ebaseaduslikku ehitamist enamasti pealt ega võtnud selle tõkestamiseks oluliselt midagi ette ning nüüd tegelevad vaid tagajärgede likvideerimisega ehitusloata ehitatud uusehitiste seadustamise teel.
Riigikontrolli auditist selgub, et ebaseaduslikud ehitised seadustatakse valdavalt tagantjärele. Seni ei ole ükski auditeeritud omavalitsus pidanud vajalikuks ühtki oma territooriumil õigusliku aluseta ehitatud ehitist lammutada (v.a väikeehitised, mida auditis ei käsitleta).
Riigikontrolli auditi tulemusel leiti, et ehitusloata püstitatud ehitisi on kõigis auditeeritud omavalitsustes. Enim selgitati selliseid ehitisi välja Kiili, Jõelähtme, Rae ja Tartu vallas.
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele