Audit: pooled uusehitised ehitatud ilma ehitusloata

Riigikontroll on seisukohal, et omavalitsused vaatasid ehitusbuumi ajal toimunud ebaseaduslikku ehitamist enamasti pealt ega võtnud selle tõkestamiseks oluliselt midagi ette ning nüüd tegelevad vaid tagajärgede likvideerimisega ehitusloata ehitatud uusehitiste seadustamise teel.

Majanduskasv toob kaasa valglinnastumise laine, mis väljendub teatud hulga maksumaksjate huvis kolida suurte linnade keskusest elama linnalähedasse privaatsemasse keskkonda, valdavalt linnaga piirnevasse omavalitsusse. Eesti praktikas jäid valglinnastumise piirkondades asuvad kohalikud omavalitsused eelneva nõrga planeerimise tõttu ehitusbuumi aastatel äärmiselt suure surve alla, millega kaasnes tihti isevooluteed kulgev arendus- ja ehitustegevus.

Viies Tallinna linnaga ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas tehtud auditi tulemusel leidis riigikontroll ehitusloata püstitatud ehitisi kõigis auditeeritud omavalitsustes. Enim selgitati selliseid ehitisi välja Kiili, Jõelähtme, Rae ja Tartu vallas. Nendest kahes esimeses suhtuti ehitusjärelevalvega seonduvate kohustuste täitmisesse niivõrd valikuliselt, et auditisse valitud ehitiste seaduslikkuse tegelikku olukorda pidi riigikontroll korduvalt täpsustama ka veel pärast auditoimingute lõpetamist. Auditi käigus tuvastas riigikontroll valimisse kuulunud 85 ehitisest 48 uusehitist, mis olid ehitatud ilma ehitusloata või mille ehitusluba ei suutnud omavalitsused leida. Kontrollinud olukorda poole aasta pärast, selgus, et nendest ehitistest vaid veerandi puhul olid omavalitsused alustanud menetlust rikkumise tuvastamiseks, paljude ehitiste puhul ei olnud võetud vaevaks isegi mitte ehitise omanikuga ühendust võtta. Kõige passiivsemalt tegeleti ebaseaduslike ehitistega Kiili vallas.

Kõik auditeeritud omavalitsused rikkusid ka ehitus- ja kasutusloa andmete riiklikus ehitisregistris avalikustamise kohustust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes vastutab ehitisregistri pidamise eest, ei ole järelepärimiste esitamisega ega muul viisil taganud, et registris avalikustataks ehitiste kohta täielik ja tegelikkusele vastav info. Ministeeriumi peetav ehitisregister ei täida riigikontrolli hinnangul oma eesmärki ega sisalda ja avalikusta tegelikkusele vastavat infot, mistõttu riiklik ehitusstatistika, mis põhineb registri andmetel, ei saa olla täpne. Ehitisregistrist on maa-ameti hinnangul puudu kümnendik tegelikult olemasolevatest hoonetest. Juba alates registri loomisest on sealt puudu suur hulk vanemaid hooneid, uuemate andmete puhul aga ei kontrollita, kas sisestatavad andmed on täielikud ja õiged.

Konkurents uute maksumaksjate pärast on kohalike omavalitsuste seas prioriteet ehitusjärelevalve korraldamise ees. Selgus mitmeid juhtumeid, kus auditeeritud vald registreeris loata kerkinud ehitise uuselanike elukohana, kuna ei uurinud, millistel alustel on püstitatud ja millises seisukorras on ehitis, kuhu uuselanik soovib elama asuda. Auditeeritud valdade uusasustuspiirkondades on elukohana registreeritud hoonetest kasutusload antud ainult 23%-l juhtudest. 48-st riigikontrolli valimisse kuulunud ilma ehitusloata püstitatud ehitisest oli 12 ehitisse registreeritud kokku 28 alalist elanikku, millega kaasnes vallale kohustus neile ka kõiki teenuseid osutada: ehitada välja teed, anda vajaduse korral koht lasteaias ja koolis.

„Taas kord tuleb möönda, et seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesanne võib erinevatel põhjustel jääda täitmata, toomata omavalitsusele kaasa mingeidki tagajärgi. Riigikontroll ei saa aktsepteerida, et riik ei toimi hoobade puudumise tõttu otsustavalt valdkonnas, millel on oluline mõju nii keskkonnale kui ka inimeste ohutusele. Riigil tuleb otsustada, kas ehitusjärelevalve korraldamine saab eranditeta olla iga kohaliku omavalitsuse ülesanne,“ tõdes riigikontroll auditis.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister leidis, et ehitustegevust reguleerivas seadusloomes ei ole ministeeriumil järelevalvekohustust omavalitsuste üle ning sellist dubleerimist ei pea ministeerium ka vajalikuks. Ministeeriumil ei ole enda teatel tagasisidet, et oleks väiksemaidki põhjuseid, mis takistaks ehitiste kohta käiva teabe registrisse kandmist. Ministeeriumil ei ole enda sõnul kohustust ega vahendeid kontrollida andmete õigsust, mis tekib dokumentide menetlemise käigus kohalikes omavalitsustes. Ministeerium ei saa nõustuda väitega, et ehitisregister ei sisalda ega avalikusta tegelikkusele vastavat infot. Ehitisregister on avalik statistiline register ja kõik ehitustegevuse tulemusena või tsiviilkäibes osalenud ehitiste kohta käiv teave, mida ehitiste omanikud kohalike omavalitsuste kaudu registrile esitavad, peab vastama tegelikkusele. Ebaseaduslike või seni mingisugustel põhjustel ehitisregistrisse kandmata ehitiste kirjeldamine ehitisregistris on teema, mis vajab veel põhjalikku analüüsi, mis on seotud riigipoolsete kulutustega.

Riigikontroll auditeeris ehitustegevust viies Tallinna linnaga ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas, mis 2000. aastate teises pooles valitsenud kinnisvarabuumi ajal kuulusid Eesti suurimate ehitustandrite hulka. Auditi tarbeks valiti välja kogum nendes valdades asuvaid uusehitisi (valminud või valmivaid elamuid), mille andmed polnud riiklikust ehitisregistrist leitavad. Auditi käigus analüüsiti, kas valitud ehitised olid kerkinud seaduslikult, kas omavalitsused olid seoses nende ehitistega täitnud oma ehitusjärelevalvekohustusi ja kas riik oli omavalitsusi nende kohustuste täitmisel toetanud toimivate andmekogudega. Auditis tehtud tähelepanekud puudutavad kaheksat valda, millest viis kuuluvad siseministeeriumi tellimusel koostatud kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeksi kohaselt Eesti kümne kõige võimekama omavalitsuse hulka. Seejuures on indeksi koostaja, konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia sõnastanud võimekuse kui mõõdu, mis näitab omavalitsuse võimete summat (potentsiaali) midagi ära teha.

Audit: pooled uusehitised ehitatud ilma ehitusloata

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Üritused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga