7. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palgatud haldaja pole alati parim peremees 

Maja eest hoolitsemise üleandmine haldusfirmale võib korteriühistu liikmetele olla küll mugavam, kuid probleemid tekivad kontrolliga ühistu raha kasutamise ja lubatud tööde teostamise üle.

Korteriühistu “Asunduse 9” lõpetas mullu septembris üle kümne aasta kestnud koostöö senise hooldusfirmaga. Ühistu esimehe Kai Tisleri sõnul oli hooldusfirma käes täispakett – ühistule osutati kõiki teenuseid alates raamatupidamisest ja avariiteenistusest kuni suuremate remonttöödeni välja. Tisleri kinnitusel raamatupidamise ja avariiteenusega probleeme ei olnud. Probleeme tekitas aga maja hooldamine ning remont. Mitmed tööd, mida hooldusfirma majanduskava kohaselt pidi tegema, jäeti tihti tegemata, ütles Tisler. “Veel keerulisem oli tehtu kontrollimine,” nentis ta.

Eriti teravaks läks hooldusfirmaga suhe, kui ette võeti maja rõdude renoveerimine. See päädis haldaja ja majaelanike vahelise kohtuprotsessiga. Ebaselgeks jäi ka renoveerimiseks võetud pangalaenu kasutamine.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et tema veendumusel on majale kõige parem haldaja korteriühistu ise. Ühistu juhtkonda kuuluvad reeglina maja elanikud ja just nemad on kõige rohkem huvitatud oma maja parimast käekäigust ning on ka liikmetele kättesaadavad ja neile teada.

ASi Arco Vara Kinnisvarabüroo haldusosakonna juhataja Joel Soomer on teisel arvamusel. Tema sõnul kuuluvad korteriühistute juhatusse enamasti tegusad ja hõivatud inimesed, kellel napib igapäevaselt aega ühistuga tegeleda.

Haldusfirmas on aga koolitatud ja atesteeritud inimesed, kel reeglina suuremad kogemused ja teadmised kui ühistu juhatuse liikmetel. Samuti on tema väitel haldusfirmadel reeglina palju koostööpartnereid, kellelt tellida teenuseid n-ö hulgihindadega.

Kai Tisler nentis küll, et nendel kujunes koostöö haldusfirmaga pigem valikuvõimalusi pärssivaks. Hooldusfirma pakub välja tööd ja tegijad ning korteriomanikel pole muud võimalust kui heaks kiita või tagasi lükata, räägib ta. “Suhteliselt vähe on võimalusi hooldusfirma tegevust mõjutada,” ütles Tisler. Iseseisva ühistu puhul on aga tema väitel rohkem võimalusi leida lahendus, mis rahuldaks võimalikult paljusid korteriomanikke.

“Asunduse 9” ühistu otsustas proovida ise hakkama saada. Sisse ostetakse raamatupidamisteenus ühistutele spetsialiseerunud firmast, samuti sõlmiti OÜga CityHaldus avariiteenuste osutamise leping.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785