Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palgatud haldaja pole alati parim peremees
Maja eest hoolitsemise üleandmine haldusfirmale võib korteriühistu liikmetele olla küll mugavam, kuid probleemid tekivad kontrolliga ühistu raha kasutamise ja lubatud tööde teostamise üle.
Korteriühistu “Asunduse 9” lõpetas mullu septembris üle kümne aasta kestnud koostöö senise hooldusfirmaga. Ühistu esimehe Kai Tisleri sõnul oli hooldusfirma käes täispakett – ühistule osutati kõiki teenuseid alates raamatupidamisest ja avariiteenistusest kuni suuremate remonttöödeni välja. Tisleri kinnitusel raamatupidamise ja avariiteenusega probleeme ei olnud. Probleeme tekitas aga maja hooldamine ning remont. Mitmed tööd, mida hooldusfirma majanduskava kohaselt pidi tegema, jäeti tihti tegemata, ütles Tisler. “Veel keerulisem oli tehtu kontrollimine,” nentis ta.
Eriti teravaks läks hooldusfirmaga suhe, kui ette võeti maja rõdude renoveerimine. See päädis haldaja ja majaelanike vahelise kohtuprotsessiga. Ebaselgeks jäi ka renoveerimiseks võetud pangalaenu kasutamine.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et tema veendumusel on majale kõige parem haldaja korteriühistu ise. Ühistu juhtkonda kuuluvad reeglina maja elanikud ja just nemad on kõige rohkem huvitatud oma maja parimast käekäigust ning on ka liikmetele kättesaadavad ja neile teada.
ASi Arco Vara Kinnisvarabüroo haldusosakonna juhataja Joel Soomer on teisel arvamusel. Tema sõnul kuuluvad korteriühistute juhatusse enamasti tegusad ja hõivatud inimesed, kellel napib igapäevaselt aega ühistuga tegeleda.
Haldusfirmas on aga koolitatud ja atesteeritud inimesed, kel reeglina suuremad kogemused ja teadmised kui ühistu juhatuse liikmetel. Samuti on tema väitel haldusfirmadel reeglina palju koostööpartnereid, kellelt tellida teenuseid n-ö hulgihindadega.
Kai Tisler nentis küll, et nendel kujunes koostöö haldusfirmaga pigem valikuvõimalusi pärssivaks. Hooldusfirma pakub välja tööd ja tegijad ning korteriomanikel pole muud võimalust kui heaks kiita või tagasi lükata, räägib ta. “Suhteliselt vähe on võimalusi hooldusfirma tegevust mõjutada,” ütles Tisler. Iseseisva ühistu puhul on aga tema väitel rohkem võimalusi leida lahendus, mis rahuldaks võimalikult paljusid korteriomanikke.
“Asunduse 9” ühistu otsustas proovida ise hakkama saada. Sisse ostetakse raamatupidamisteenus ühistutele spetsialiseerunud firmast, samuti sõlmiti OÜga CityHaldus avariiteenuste osutamise leping.
Seotud lood
Kinnisvarafirmad kinnitavad, et korteri turuväärtuse jaoks ei ole vahet, kas majas korraldab tegevusi haldusfirma või üritavad majaelanikud ise hakkama saada.
Seoses sel nädalal avalikkuse ette jõudnud petturist majahalduri juhtumiga kutsub Korteriühistute Liit ühistuid ettevaatlikkusele ning soovitab kindlasti enne lepingu sõlmimist põhjalikult haldusfirma ja majahalduri tausta kontrollida.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele