26. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Krundile ehitatakse ilmselt kas munitsipaalelamu, ühiselamu või muu sotsiaalselt oluline hoone, ütles Savisaar. Lõplik otsus, milline linna infrastruktuuri objekt sellesse paika rajatakse, võetakse vastu pärast hoone lammutamist.

1971. aastal kasutusele võetud hoones ei ole ligi 39 aasta jooksul suuremaid remonditöid tehtud, seitsme-kaheksa aasta eest likvideeriti hoone keskküttesüsteem. Ehitustehnilise ekspertiisi hinnangul ei vasta elamu eluruumidele esitatavatele nõuetele ega tuleohutuse üldnõuetele. Elamus ei ole tagatud inimeste ohutus ega tervislik elukeskkond.

Arvestades elamu elektrisüsteemi tuleohtlikkust on elamu senisel kujul kasutamine elanikele äärmiselt ohtlik. Ekspertiisi kohaselt on Maleva tn 18 hoone nii halvas seisukorras, et seda ei ole otstarbekas  remontida. Kuna hoone kõik konstruktsioonid ja insenerivõrgud vajavad olulist remonti või väljavahetamist, on hoone remontimise asemel otstarbekam see lammutada.

Maleva tn 18 maja probleemipundar tekkis juba 90-ndate algul – ajal, mida praegu nimetatakse „pöörasteks üheksakümnendateks“. 2010. aasta augustis langetati otsus avariiline ja elamiskõlbmatuks muutunud maja lammutada. „2010. aasta alguses elas majas 100 inimest ja välja pidi kolima 40 peret. Keerulise ning pika töö tulemusena leiti lahendus kõigi elanike jaoks,“ ütles Savisaar. Tallinna linn andis Maleva 18 elanikele üürile 46 eluruumi.

2 pilti

Maleva tn 18 kortermaja lammutamine