• 10.01.11, 09:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtja jätab kinnisvara hindamata

Viimastel aastatel kinnisvaraturul toimunud hinnakõikumised on ettevõtete raamatupidajad jätnud ükskõikseks – kinnisvara omavad ettevõtted ei ole bilansis teinud vara väärtuse ümberhindamisi varasematel aastatel, ega kavatse seda teha ka tänavu.
Kuigi ASi Arco Vara Kinnisvarabüroo Tallinna ja Harju piirkonna hindamise juht Virgo Laansoo ütleb, et varasemal kahel aastal on ettevõtel olnud põhjust oma varasid alla hinnata kohati kordades, siis ettevõtted ise ei kipu tunnistama, et nad oleksid oma bilansis oleva kinnisvara ümberhindamisele tähelepanu pööranud.
Kinnisvara väärtust on vaja ümber hinnata müügi eel või kui seda nõuab enamus aktsionäridest. Naljaviluks ei ole seda mõtet teha,” leiab ASi Infotark tegevdirektor Jüri Ross, kes lasi mõned aastad tagasi ettevõttele ehitada büroo- ja laoruumid ning ei ole selle väärtust bilansis seni muutnud. „Bilansi korrektsuse mõttes võiks ümberhindamist teha näiteks ükskord kümne aasta kohta, aga seda ka mitte buumi või sügava kriisi ajal,” lisab ta. Samas möönab ta, et börsiettevõtetega on siiski teised lood.
Kuid ASist Harju Elekter selgub, et ka börsifirmas ettevõttele kuuluva kinnisvara väärtuse määramisel suurt täpsust taga ei aeta. Piirdutakse vaid juhtkonna hinnangutega.
Ettevõtte kommunikatsioonijuht Moonika Vetevool viitab ettevõtte aastaaruandele, kus on kirjas, et kontserni kinnisvarainvesteeringuteks olevad tootmis- ja kontorihooned asuvad Keilas ja Haapsalus. Neis piirkondades toimub aga samaväärse kinnisvaraga harva tehinguid.
Seetõttu, ja ka kinnisvaraobjektide suure hulga tõttu, on kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse määramine kulukas ning ei pruugi anda ka usaldusväärset tulemust. Sõltumatutest hindajatest on loobutud ning hinnangu on andnud vaid ettevõtte juhtkond, kes on Harju Elektri kinnisvarainvesteeringute õiglaseks väärtuseks kirja pannud 150-170 miljonit krooni (9,6-10,9 miljonit eurot).
Ettevõtted on ka arvamusel, et vaatamata kinnisvaraturu hindade viimaste aastate kiirlaskumisest on ettevõtte bilansis olev kinnisvara endiselt pigem ülehinnatud. Ilmselt enamuses üsna spetsiifilist kinnisvara omaval ASil Sillamäe Sadam on kogu kinnisvara arvel soetushinnaga.
Ettevõtte turundusdirektor Andrei Birov on aga kindel, et tegelikult on kinnisvara väärtus oluliselt suurem soetusväärtusest.
Aga ka ASi Harju KEK juhataja Madis Talgre ütleb end olevat veendunud, et ettevõtte kinnisvara hinnad olid ka rasketel aegadel bilansis ennem odavad kui ülehinnatud.
ASi DSV Transport juhataja Jaan Lepp aga leiab, et kuna nad oma Laagris asuvat logistikakompleksi ei hinnanud üles kinnisvara hinnaralli ajal, siis ei ole neil vaja seda ka halbadel aegadel alla hinnata.
Arco Vara hindamiste juht Virgo Laansoo ütlebki, et tänavu ei ole ettevõtetel enam vaja järske ümberarvestusi oma kinnisvara väärtustes teha. Piisab, kui olla konservatiivne +/- 10 protsendiga ning oodata ära lähiaastate arengud kinnisvaraturul.
 

Seotud lood

Uudised
  • 10.01.11, 16:48
Ettevõtjad: pole kolm aastat kinnisvara alla hinnanud  
Äripäeva küsitlusele vastanud ettevõtjad ei ole kolme aasta jooksul bilansilist kinnisvara ümber hinnanud.
Uudised
  • 10.01.11, 11:35
Toom Tekstiil: tellime kinnisvara hindamise usaldusväärsuse nimel
AS Toom Tekstiil hinda kinnisvara igal aastal ettevõtte usaldusväärsuse nimel, rääkis firma esindaja Eduard Elbrecht.
Uudised
  • 10.01.11, 14:09
Arco Vara: hindamisel tuleks olla konservatiivne 
Valdava osa varasid on Arco Vara Kinnisvarabüroo hinnanud võrreldes 2009. aastaga +/-10% languse või tõusuga, osade varade hinnad on jäänud ka samaks, rääkis büroo Tallinna ja Harju piirkonna hindamise juht Virgo Laansoo.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.11.24, 07:00
Uus viis sooja vee valmistamiseks säästab energiat, raha ning hoiab eemal karmi bakteri
Kortermajas valmistatakse soe tarbevesi üldjuhul hoone tehnosõlmes, kust see jaotatakse püstikutorustiku kaudu iga korterini. Tarbevee ringluse tagamiseks asub šahtis ka ringlustorustik ning soojussõlmes on sooja tarbevee ringluspump, mis nõuab energiat nii pumba tööks kui ka jahtunud vee temperatuuri hoidmiseks püstikus. Lisaks on torude õige isoleerimine ja paigaldus püstikušahtis äärmiselt oluline, et vähendada soojuskadusid ja külma vee soojenemist üle lubatud piiri.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele