Ettevõtte kommunikatsioonijuht Moonika Vetevool viitab ettevõtte aastaaruandele, kus on kirjas, et kontserni kinnisvarainvesteeringuteks olevad tootmis- ja kontorihooned asuvad Keilas ja Haapsalus. Neis piirkondades toimub aga samaväärse kinnisvaraga harva tehinguid.
Seetõttu, ja ka kinnisvaraobjektide suure hulga tõttu, on kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse määramine kulukas ning ei pruugi anda ka usaldusväärset tulemust. Sõltumatutest hindajatest on loobutud ning hinnangu on andnud vaid ettevõtte juhtkond, kes on Harju Elektri kinnisvarainvesteeringute õiglaseks väärtuseks kirja pannud 150-170 miljonit krooni (9,6-10,9 miljonit eurot).
Ettevõtted on ka arvamusel, et vaatamata kinnisvaraturu hindade viimaste aastate kiirlaskumisest on ettevõtte bilansis olev kinnisvara endiselt pigem ülehinnatud. Ilmselt enamuses üsna spetsiifilist kinnisvara omaval ASil Sillamäe Sadam on kogu kinnisvara arvel soetushinnaga.
Ettevõtte turundusdirektor Andrei Birov on aga kindel, et tegelikult on kinnisvara väärtus oluliselt suurem soetusväärtusest.
Aga ka ASi Harju KEK juhataja Madis Talgre ütleb end olevat veendunud, et ettevõtte kinnisvara hinnad olid ka rasketel aegadel bilansis ennem odavad kui ülehinnatud.
ASi DSV Transport juhataja Jaan Lepp aga leiab, et kuna nad oma Laagris asuvat logistikakompleksi ei hinnanud üles kinnisvara hinnaralli ajal, siis ei ole neil vaja seda ka halbadel aegadel alla hinnata.
Arco Vara hindamiste juht Virgo Laansoo ütlebki, et tänavu ei ole ettevõtetel enam vaja järske ümberarvestusi oma kinnisvara väärtustes teha. Piisab, kui olla konservatiivne +/- 10 protsendiga ning oodata ära lähiaastate arengud kinnisvaraturul.