Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuhi Indrek Petersoni sõnul on majanduslangus sundinud ehitusettevõtjaid enam riske võtma ja ellujäämise nimel ebaausaid võtteid kasutama.
"Ei oska küll öelda, kui palju on ehitaja pidanud majanduslanguse tuultes järeleandmisi tegema ning ausast ja vastutustundlikust tegutsemisest loobuma, aga usun, et ettevõtjate tõekspidamised ja hoiakud on ka kriisiaegadel suures plaanis samaks jäänud," rääkis Peterson.
"Vahe on lihtsalt selles, et buumiaegadel, kui tööd jagus kõigile ja jäi ülegi, polnud lihtsalt vajadust liigseid riske võtta, mistõttu oli ka ebaausatel ettevõtjatel keerulisem oma partnereid petta," lisas ta.
Samuti ei paistnud ebaaus ja vastutustundetu käitumine ehitusturul tema sõnul niivõrd välja kui praegu, kuna paljud pettasaamised „ neelati“ lihtsamalt alla, sest majandusseis seda võimaldas. "Siis oli ka alltöövõtjatel võimalik valida, millise peatöövõtjaga leping sõlmida, kuna pakkumine ületas nõudluse. Tänases situatsioonis on aga ebaausatel ettevõtjatel märksa lihtsam petuskeeme rakendada, sest tööd ollakse valmis võtma ükskõik millistel tingimustel ja lepingute sõlmimise hetkel tagajärgedele piisavat ei mõelda," selgitas Peterson.
Kas ja kuivõrd on ausalt tegutsedes üldse ettevõttel võimalik ellu jääda, sõltub tema arvates väga paljuski ettevõtte enda konkurentsivõimest ja loomulikult ka ettevõtluskeskkonnast, ehk mil määral suudavad nii hankijad kui ka ühiskond tervikuna ausa konkurentsi tingimusi tagada.
Lõppeval aastal töötas EEEL oma liikmetele järgimiseks välja hea käitusmistava ja eetikareeglid. Üldkoosoleku poolt täielikus üksmeeles vastu võetud reeglite eesmärgiks on ehituse hea tava propageerimine, ebaausa konkurentsi piiramine ja vajadusel kõrvalekaldujate avalikustamine ning eetikareegleid eirava käitumise hukkamõistmine.
"Tuleb tunnistada, et aegajalt kipuvad teravas konkurentsis head tavad ja ärieetika ununema ning siinkohal näeme ka liidu ülesandena seda ettevõtjatele meelde tuletada. Peab mainima, et viimasel ajal on liidul tulnud sellele temaatikale oluliselt rohkem tähelepanu pöörata," rääkis Peterson.
Kõige raskem aasta oli liidu jaoks oli 2009. aasta, kui liidu liikmete arv vähenes 15 liikme võrra. 2010. aastal on liidu liikmete arv vähenenud 8 liikme võrra (10 on välja arvatud ja 2 uut liiget on ka vastu võetud). Kui enamus väljaarvamisi tulenes liikmete majanduslikest olukordadest (pankrotid, saneerimised, likvideerimised jms), siis paaril korral on liidu juhatusel tulnud arutada ka ettevõtte liikmelisust seoses EEEL-i liikme hea käitumistava reeglistiku vastu eksimisega.
Seotud lood
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) juhatus arvas liikmeskonnast välja Facio Ehituse, praeguse nimega AS Räga, ehitustööde riigihangetel aset leidnud käitumise tõttu, teatas EEEL.
Tänavusse Äripäeva vastutustundlike ettevõtete edetabelisse jõudsid vaid mõned ehitusvaldkonna firmad: Skanska EMV AS, Clik AS, Nordkalk AS.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) juhatus arvas oma ridadest välja Wolmreks Ehituse, kes rikkus oluliselt ja korduvalt liikme head käitumistava.
2025. aasta esimesel poolel võetakse Eestis vastu kliimakindla majanduse seadus ehk kliimaseadus, mis hakkab tulevikus otseselt mõjutama ka ehitusturgu. „Peame mõistma, et maailm muutub, ehitusturg muutub, kliimaseadus tuleb ning praegu on viimane aeg selles protsessis kaasa rääkida,” ütleb ehitusfirma Rand & Tuulberg jätkusuutliku ettevõtluse ehk kestlikkuse juht August Kompus.
Hetkel kuum
Pikim menetlus, ligi 19 aastat, oli Tallinna kesklinnas Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneeringul.
Tagasi Ehitusuudised esilehele