Riigi Kinnisvarast 50 miljonit välja võtnud riik tõmbab hoogu maha
Riigieelarvet olulisel määral toetav Riigi Kinnisvara AS (RKAS) suurendas eelmisel aastal dividendi üle 50%, pea 52 miljoni euroni. Selle aasta dividendiettepanek tuli aga oluliselt väiksem.
Tarmo Leppoja juhitava Riigi Kinnisvara ASi üks fookus on kulude optimeerimisel.
Foto: Raul Mee
Mullu laekus RKASist riigieelarvesse 51,9 miljonit eurot võrrelduna aasta varasema 34,3 miljoniga, misjärel jäi jaotamata kasumiks veel alles 167 miljonit eurot.
Hoone insenertehniliste lahenduste eest vastutasid oma valdkondades Arro&Agasild, Luhtair, ITK Inseneribüroo, ITK Lighting, ViaVelo, Akustikainsener, BimEst ja Tulektark. Hoone ehitas OÜ Ehitustrust ning omanikujärelevalvet tegi Keskkonnaprojekt OÜ. Projekteerimisprotsessi juhtis Jaan Aru (HOCO OÜ).
Riigi Kinnisvara ASi juht Tarmo Leppoja lükkas ümber saates "Ruutmeetrite taga" Astlanda Ehituse omaniku Jaanus Otsa kriitika, et RKAS on hoidnud rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimistööde hinda ja tööde valmimisgraafikut saladuses.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Riigi Kinnisvara AS rakendab innovaatiivset hankemudelit, mille algusest teevad kohe projekteerija, tellija ja ehitaja koostööd.
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) sõlmis hankelepingu Mapri Ehitus OÜ-ga Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse taristu rajamiseks. Hankelepingu kogumaksumus on 50,3 miljonit eurot koos käibemaksuga. Õppekeskuse taristu valmib 2028. aasta sügisel.
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.