Veel suvel kartsid kinnisvaraettevõtjad, et eurotsooni astumine tekitab aasta lõpukuudel arutu ostulaine, kuid kolm nädalat enne eurole üleminekut võib tõdeda, et see kartus ei ole tõeks saanud.
"Aasta keskpaiku pakkusid mitmed turuosalised, ja väga põhjendatult, et oktoobris, novembris ja detsembris hakatakse kontrollimatult rabama kinnisvara," vahendas ERR Uudised Pindi Kinnisvara juhatuse liiget Peep Soomani.
Hirm oli tema sõnul põhjendatud, sest 2004. aastal, kui Eesti Euroopa Liiduga liitus, see just nii oligi, kuid seekord õnneks sellist kontrollimatut rabamist ei toimunud.
Kinnisvaratehingute arv on praegu kolmandiku suurem kui mullu ning kaks korda väiksem kui buumi ajal. Tallinna eluasemeturu müügitehingute maht ulatus novembris üle kahe aasta taas üle miljardi krooni.
"Kui eelmisel aastal valdavalt tehti majade puhul 2-3 miljoni krooniseid tehinguid, siis täna on 4-5, mõned üksikud 10 miljonit, mida eelmisel aastal ei saanud öelda," rääkis 1Partner Kinnisvara juhataja Martin Vahter.
Selle põhjusi tuleb otsida krahhijärgsest taastumisest, mitte kupüüride väljavahetamisest, ning mõistagi atraktiivsest hinnatasemest.
Seotud lood
Novembris tehti Tallinnas kinnisvaraga 896 ostu-müügitehingut, ületades esmakordselt pärast 2008. aasta septembrit viiekümne miljoniga miljardi krooni piir, selgub 1Partner Kinnisvara ülevaatest.
Tallinna korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langes novembris võrreldes eelmise kuuga ligi 4 protsenti, selgub Pindi turuülevaatest. Suur osa odavatest väikestest korteritest osteti eesmärgiga need kohe välja üürida.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.