6. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Arendajal tuleb nüüd väga täpselt määratleda, kelle jaoks ja kuhu ta midagi planeerib. Inglase jaoks on meie korterid suured, ameeriklase jaoks väikesed. Eestlane ehk soovib suuremat pinda, aga siis lähevad küttekulud suureks. Mina soovin, et uberikke oleks vähem. Peaksime lihtsalt oskama paremini energiaga ümber käia,“ arvas ta.

Rannula arvates pole viimased aastad olulisi muutusi toonud: "Lootus on, et tellija soovib paremat lõpptulemust ja väärtustatakse enam keskkonda. Mõned buumiaegsed arendused, kus arendati ka keskkonda, meil on ning need oleksid täna aluseks uutele arendustele. Kehvemasse inimesed enam ei taha minna."

Rannula peab tellija vabadust ehitatava korteri osas oluliseks, ent mõistab, et arendaja jaoks on väga tülikas iga korteri puhul projekteerijaga jännata. „Üha enam ja enam tunnevad ostjad huvi materjalide ja energiasäästu vastu. Säästliku eluaseme soovija peab uurima, millised on kulutused ehitamisel ja millised kasutamisel,“ märkis ta.