Inseneriakadeemia loodi inseneride puuduse leevendamiseks. Aga kas sellest piisab?
Riigikontrolli hinnangul ei pruugi 37 miljoni euro suurune Inseneriakadeemia aidata inseneride nappust püsivalt leevendada, kuna noorte reaalainete baas jääb juba põhikoolis nõrgaks. Audit heidab programmile ette ka seda, et riik käivitas lahenduse ilma piisavalt täpse teadmiseta, kui palju ja millise profiiliga insenere Eesti tegelikult vajab.
Loe AI kokkuvõtet
Inseneriakadeemiaga seotud erinevad osapooled ei ole siiski Riigikontrolli auditi kõigi järeldustega nõus. Ühed peavad kriitikat tabavaks, teised leiavad, et tegutsema tuli kohe ja suuremaid järeldusi on veel vara teha.
Seotud lood
Eesti püüab leevendada inseneride puudust 37 miljoni euroga, kuid Riigikontrolli hinnangul ei piisa sellest, kui probleemiga tegeldakse alles kutse- ja kõrghariduses. Audit näitab, et inseneride järelkasvu pidurdavad kitsaskohad tekivad varem — põhikoolis, kus liiga paljud noored ei saa matemaatikas piisavalt tugevat baasi.
Ehitusinseneride büroode 2025. aasta nelja kvartali koondkäive kasvas aastaga koguni 13%. Sellist kasvu tuleb lugeda heaks tulemuseks, mis on paljus seotud suurte taristuobjektidega. Ettevõteti oli kasv aga erinev ja toome esile 50 suurima käibega inseneribürood ja nende aastase kasvu või kahanemise.
Inseneride keskmine töötasu kasvas aastaga 7,4%, mis on veidi enam kui Eesti keskmine. Samas on tasud ettevõteti erinevad, parimatel läheneb see 5000 eurole. Avaldame ka sektori 50 parimat palgamaksjat ja nende aastase kasvu.
Hörmann Eesti on 20 siinoldud aasta jooksul välja selgitanud siinse turu vajadused, panustanud erinevatesse projektidesse ning teinud koostööd ja pakkunud lahendusi nii elamu- kui ka tööstusvaldkonnas.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele