Arvelduste tegemine Celander Grupi kaudu toob kaasa ka selle, et ettevõtte tegevjuhtkonnal puudub tegelik ülevaade Celander Ehituse varast, võlgadest ja majandustulemustest. Eksperdile esitatud bilansi kohta seisuga 31.07.2010 märkis juhatuse liige, et see on eksitav ja tuleks jätta tähelepanuta, selgitab Prükk kohtumääruses.
Prükk toob välja, et peab ehitusfirma saneerimise edukuse tõenäosust madalaks. Seda põhjustel, et kehtivaid ehituslepinguid on firmall minimaalselt ja sedagi pigem väikeses mahus. Kas ja milliseid ehituslepinguid ettevõtja tulevikus saab, pole teada ega saa ka tõsiselt võetavalt prognoosida.
Eraldi küsimus on, kas ilma välise finantseeringuta suudab Celander Ehitus ehitusteenust pakkuda ja kui ei suuda, siis kuidas on kavas korralda finantseering. Kui lähtuda Celander Ehituse tõlgendusest kavale, siis tagatisi firmal pakkuda pole.
Kava kohaselt rahuldatakse tavakreeditoride nõuded kokku 50% ulatuses. See tähendab, et 6 aasta jooksul tuleb ettevõttel teenida oma tegevusest kokku ca 55 milj kasumit. Näiteks aastatel CE parimatel aastatel 2006 ja 2007 oli CE konsolideeritud kasum vastavalt 25 milj, 21 milj krooni, käivitamisaastatel 2004 ja 2005 aga vastavalt 5 milj ja 16 milj.
Võlausaldajate huvide ja õiguste arvestamise juures, märgib Prükk, et Celander Ehituse jagunemine selliselt, et kohustus panga ees ja tema kasuks seatud tagatis liigub eraldi osaühingusse ning referentsid, ehituslepingud, meeskond ja tavakreeditorid lähevad üle jagunemise tulemusena CE-st eralduvasse Celander OÜ-sse, võib teoreetiliselt kahjustada tavakreeditoride huve, kui tagatiste bilansiline väärtus ületaks vastava panga nõuet/hüpoteegisummat. Kahjuks ei ole kavast ega selle lisadest võimalik aru saada, milline on tagatiste bilansiline väärtus.
Samuti võib see kahjustada ka pankade huve, kui eralduvale OÜ-le Celander üle antava vara väärtus ületaks talle üle minevate kohustuste summat.
Kohtunik kinnitas Celander Ehituse saneerimiskava eelmisel nädalal, viidates, et ekspert Prükki osundus, et saneeritav on juba enne saneerimiskava koostamist pankrotis, on kohtu arvates meelevaldne.
„Vaatamata sellele, et arvutuste pool sellel väitel peab paika, ei ole see ainsaks aluseks, millest lähtuda saneeritava maksejõulisuse hindamisel. Nagu ekspert ka ise osundab, on tegemist tegutseva ettevõttega, mis on võimeline tootma kasumit. Seega on võimalik ka olemasolevate kohustuste katmine tekkiva kasumi arvelt,“ kirjutab kohtunik selgituses.