Läti ehitusettevõtjad kukuvad Eesti ja Leedu hangetel järjest läbi, kuna kohalikud võimud kohtlevad lätlasi nende konkurentidest karmimalt, kirjutas Bizness&Baltija.
Ilmekaks näiteks olevat sel nädalal tühistatud Eesti suure transpordisõlme hanke tulemused, mille võitsid Läti ettevõtted.
Teisipäeval tühistas hankevaidlusi lahendav komisjon Ülemiste transpordisõlme rekonstrueerimishanke tulemused ja keelas Tallinna linna kommunaalametil sõlmida ehituslepingut ühispakkujatest Läti ehitusfirmade Bindersi ja BMGSiga summas 624,6 miljonit krooni.
Hanke vaidlustas lätlastele alla jäänud Merko Ehitus. Vaidlustuse põhjusena toodi võitja ebapiisav kvalifikatsioon. "Kui raske objekti riske arvestamata võtavad konkursist osa ja võidavad selle nõudmistele mittevastavad ettevõtted, võib see viia probleemideni lepingutingimuste täitmisel," kommenteeris Merko Ehituse õigusdirektor Mihkel Mugur.
"Toimunust saime teada pressi vahendusel. Jääb mulje, et Eesti ettevõtted lihtsalt ei taha lubada, et hanke võidaks keegi teine," kommenteeris Bindersi pressiesindaja Rita Norinja.
Binders plaanib hanke tulemused tühistanud otsuse edasi kaevata.
Hiljuti juhtus Leedus sarnane lugu kontserni Latvijas Novitates komplekss (LNK) kuuluva Läti ehitusettevõttega Latvijas Tilti, mis kaotas vaatamata hankekonkursi võidule Klaipeda sadama reisi- ja kaubaterminali ehitamise õiguse.
Seotud lood
2025. aasta esimesel poolel võetakse Eestis vastu kliimakindla majanduse seadus ehk kliimaseadus, mis hakkab tulevikus otseselt mõjutama ka ehitusturgu. „Peame mõistma, et maailm muutub, ehitusturg muutub, kliimaseadus tuleb ning praegu on viimane aeg selles protsessis kaasa rääkida,” ütleb ehitusfirma Rand & Tuulberg jätkusuutliku ettevõtluse ehk kestlikkuse juht August Kompus.
Hetkel kuum
Pikim menetlus, ligi 19 aastat, oli Tallinna kesklinnas Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneeringul.
Tagasi Ehitusuudised esilehele