Läti ehitusettevõtjad kukuvad Eesti ja Leedu hangetel järjest läbi, kuna kohalikud võimud kohtlevad lätlasi nende konkurentidest karmimalt, kirjutas Bizness&Baltija.
Ilmekaks näiteks olevat sel nädalal tühistatud Eesti suure transpordisõlme hanke tulemused, mille võitsid Läti ettevõtted.
Teisipäeval tühistas hankevaidlusi lahendav komisjon Ülemiste transpordisõlme rekonstrueerimishanke tulemused ja keelas Tallinna linna kommunaalametil sõlmida ehituslepingut ühispakkujatest Läti ehitusfirmade Bindersi ja BMGSiga summas 624,6 miljonit krooni.
Hanke vaidlustas lätlastele alla jäänud Merko Ehitus. Vaidlustuse põhjusena toodi võitja ebapiisav kvalifikatsioon. "Kui raske objekti riske arvestamata võtavad konkursist osa ja võidavad selle nõudmistele mittevastavad ettevõtted, võib see viia probleemideni lepingutingimuste täitmisel," kommenteeris Merko Ehituse õigusdirektor Mihkel Mugur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Toimunust saime teada pressi vahendusel. Jääb mulje, et Eesti ettevõtted lihtsalt ei taha lubada, et hanke võidaks keegi teine," kommenteeris Bindersi pressiesindaja Rita Norinja.
Binders plaanib hanke tulemused tühistanud otsuse edasi kaevata.
Hiljuti juhtus Leedus sarnane lugu kontserni Latvijas Novitates komplekss (LNK) kuuluva Läti ehitusettevõttega Latvijas Tilti, mis kaotas vaatamata hankekonkursi võidule Klaipeda sadama reisi- ja kaubaterminali ehitamise õiguse.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.