Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vink: ehitajal riskantne aeg veel ees
Nordecon Internationali juhi Jaano Vinki sõnul tuleb nii see kui ka järgmine aasta ehitajaile keeruline, kuna ehitajate jaoks on riskantseim aeg, mil muu majandus näitab kosumise märke, ent sisendhinnad hakkavad kasvama.
„Olen juba üle poolteise aasta püüdnud öelda, et ehitusturu korrastumise mõistes on 2010. aasta ettevõtetele raskeim ning pankrotid, saneerimised, likvideerimised, ülevõtmised jms protsessid jäävadki sellesse ja ka järgmisse aastasse. Kahjuks!“ nentis ta.
Ehitushinnaindeksi 7% langus aasta esimeses kvartalis Vinki arvates reaalset elu ei kajasta. „Pole ju saladus, et ehitushinnaindeks toimib teatud viitajaga ja näitab kindlasti veel mõnda aega langust, kuigi kõik tunnetavad juba pigem pööret tõusule. Julgen oletada, et hiljemalt selle aasta lõpuks peatub ka indeksi langus ning see hakkab vaikselt jälle kasvama,” ütles ta.
Ehitusmaterjalitootjad tunnetasid Vinki arvates turu kukkumist enne ehitusfirmasid ja nii tunnetavad nemad ka pööret tõusule mõnevõrra varem ehitusfirmadest või -töölistest.
Mitmete materjalitootjate sõnul on oodata sel aastal hinnatõusu. “Materjalitootjate jutul on igati tõepõhi all ning pole mingit alust eeldada, et hinnad saavad veel suures mahus langeda. Kindlasti on hinnamuutused pisut erinevad ehitusturu sisendite erinevates lõigetes,” märkis Vink .
Seotud lood
Skanska EMV AS juhatuse esimehe Andres Aaviku sõnul ei näita statistikaameti poolt avaldatud ehitushinnaindeksi 7-protsendiline langus seda, et ehitushinnad reaalselt kuu lõikes langeksid.
AS Puumarket juhatuse esimehe Marti Rehemaa sõnul on lähinädalail oodata puiduhinna kuni 10protsendilist tõusu, samas ei pruugi kogu sortiment hooaja jooksul tarbijale pidevalt kättesaadav olla.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2010. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga -7,1%, teatas statistikaamet.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele