Kuut maja haldav korteriühistu esinaine Tiia Põldmets nentis hallatavate kortermajade katuste olukorda kommenteerides, et tema arvates pole ehitusvaldkonnas puudus tööst, vaid töötegijatest.
„Probleeme on ühe 1997. aastal valminud majaga. Eksperdid käisid kohal, kuna oli läbijooks. Selgus, et ehitaja oli plekiribad pannud äär ääre vastu, mitte ülekattega. Silikooniga oli kinnitatud, aga kui päike silikooni ära sulatas, tekkisidki läbijooksud. Mis puudutab ehitust, siis minu arvates ei ole meil tööpuudust, vaid töötegijate puudus,“ rääkis Põldmets.
Põldmets rääkis, et katused vaadatakse üle oma jõududega ja spetsialiste selleks kohale ei kutsuta. „Meil on katused üldiselt korda tehtud, aga vaatame, et lumi oleks ära sulanud, et kahjustusi ei oleks ja kontrollime siis, kui on kaebusi läbisadamise osas. Suvel käime ka 2-3 korda katused üle, et sügiseks oleks kõik korras,“ kirjeldas ta ühistu tegevusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.