Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KredEx : energiamärgi kohustus on hea
KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler leiab, et energiamärgis pole kallis ning on vajalik inimeste teavitamiseks.
"Mina arvan, et energiamärgis on hea," rääkis ta ja lisas, et hooned on tegelikult väga halvas olukorras. "Kui me ei süvene sellesse, mis olukorras hoonet me ostame ja vaatame ainult müügihinda ja ei arvesta, mis on meie kinnisvara ülevalpidamise kulud, sellest on inimesed on teadmatuses,“ põhjendas Adler energiamärgise kohustuslikuks muutmise vajadust. "Me ei suuda kõiki inimesi igas valdkonnas nii pädevaks koolitada, et nad ise oleksid nii targad ja oskaksid kõike kulude kohta küsida,“ rääkis ta.
Adleri sõnul tehakse korterelamutele energiamärgis keskmiselt 1500-2000 krooni eest, mis tähendab, et ühe korteri kohta kulu märgisele ei ole märkimisväärselt suur. "Tallinna linn toetab märgise taotlemist. Selles osas on Tallinna korteriühistud heas olukorras, nemad saavad energiamärgise praktiliselt null krooniga kätte," möönis ta.
Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda teatas, et energiamärgise kohustuslikuks muutev eurodirektiiv pole veel jõustunud. See tuleb, kuid millal, on veel lahtine, lisas ta.
Vastavalt direktiivile muutuks energiamärgis kohustuslikuks eraisikute omandis oleva kinnisvaraga tehingute tegemise puhul.
"Kas müügi või üüri puhul – kui see, kes ostab või võtab rendile, küsib energiamärgist, siis on müüjal kohustus see esitada," selgitas Mirja Adler. Samal ajal muutub energiamärgis kohustuslikuks avalikel hoonetel, mis on riigi kasutuses. "Riik ise oma hoonetele peaks tellima märgised ära ja teistpidi näitama head eeskuju erasektorile," märkis ta.
Vastavalt ehitusseadusele saab energiamärgist välja anda kas energiaauditeid väljastav ettevõtja või energiamärgiseid väljastav ettevõtja. Novembri seisuga oli Eestis 109 inimest, kellel on luba energiamärgist välja anda.
Seotud lood
1Partner kinnisvarabüroo tegevjuht Martin Vahter on vastu sellele, et energiamärgis muutuks kõikides kinnisvaratehingutes kohustuslikuks.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele