Tema sõnul võib ju nõuda, et energiamärgis oleks olemas, aga täna kinnisvara ostvad kliendid ei oska seda väärtustada. „Teadmine, kas ma ostan A, B, C klassi energiamärgisega maja, see ei ütle mulle mitte midagi,“ rääkis Vahter. Pigem annab inimestele palju rohkem infot kommunaalkulude ülevaade varasemast perioodist.
„Öelda, et nüüd peaks olema energiamärgis kõigil – see on nagu monopoli tekitamine energiamärgist väljastatavatele ettevõtetele,“ märkis ta. Vahteri sõnul on energiamärgiste väljaandjate hulk väga suur ja nende töö kvaliteet suhteliselt kontrollimatu.
„Seda teevad kõik tehnilise ehitusharidusega inimesed. Mul on ehitusalane kõrgharidus, ma läbin seal mingisuguse kursuse ja hakkan kolme valemipõhjal vorpima energiamärgist,“ kirjeldas Vahter protsessi.
Tema sõnul on piisav, kui energiamärgis antakse uutele hoonetele, mis tähendab, et ajapikku jõutakse kõikidelt märgise nõudmiseni. „Pesumasina valimisel on energiaklass olulisem, kui korteri valimisel,“ lisas ta.
Korteri puhul vaadatakse Vahteri ütlusel pigem asukohta, hinda, tubade arvu jms. „Inimeste mõtlemine ja energiasääst pannakse paika aastatega, see ei tule nii üleöö,“ mõtiskles Vahter. „Mina elan majas, millel ei ole energiamärgist, ma tean palju meil kulud on, see märgis ei ole oluline,“ rääkis ta.
Küll aga küsitakse energiakulu – mitte konkreetselt energiamärgist – ärihoonete puhul. „Äriklient küsib küll büroo-, äri- ja laohoonete energiakulu kohta, aga nad ei vaata ka seda tähte,“ rääkis Vahter ja lisas, et uuritakse seda, kui suured on küttekulud. „Neid huvitavad need kroonid rohkem, kui see täht või energiamärgi klass,“ märkis ta.
Ehkki ka 1Partner ise pakub teenusena energiamärgise väljastamist, ütles Vahter, et neid energiamärgise kohustuslikuks muutumine ei ahvatle. „Vale on öelda, et see on mõttetu, aga meie tulude-kulude juures ei ole see teenus marginaalne,“ lisas ta.
Eilsel energiasäästu seminaril ütles KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler, et energiamärgis on plaanis viia kinnisvaratehingute puhul kohustuslikuks.
Seotud lood
1. jaanuarist 2009.a. jõustusid ehitusseaduses sätted, mis reguleerivad nõudeid seoses energiamärgise olemasoluga ja selle väljastamisega, kirjutab advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandadvokaadi vanemabi Pille Pettai.
Energiamärgisekulude katmise taotlusi hakati vastu võtma 1. aprillist, praeguseks on 354 korteriühistule üle kandnud 567 000 krooni, mõned neist toetust saanud korteriühistuist koosneb mitmest majast.
KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler leiab, et energiamärgis pole kallis ning on vajalik inimeste teavitamiseks.
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.