5. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vahter: pole vaja energiamärgist kohustuse korras

1Partner kinnisvarabüroo tegevjuht Martin Vahter on vastu sellele, et energiamärgis muutuks kõikides kinnisvaratehingutes kohustuslikuks.

„See ei ole vajalik, et energiamärgis on kohustuslik,“ ütles Vahter, kelle sõnul on praegu nagunii uute hoonete ja eramute puhul energiamärgis nõutav. Kui nüüd vanade hoonete kõik tehingud hoobilt energiamärgistada, oleks see liiga järsk üleminek ja sellel puudub otsene vajadus, rääkis ta.

Vahteri ütlusel peaks siis ka vanadele taludele hakkama tegema energiamärgist. Kas vanade talude puhul on oluline, kas keegi hakkab seal energiamärgist ostmisel vaatama, tõstatas ta küsimuse. „Seetõttu energiamärgist kõikidele 100% taotleda, sellel ei ole mõtet,“ rõhutas Vahter.

Tema sõnul võib ju nõuda, et energiamärgis oleks olemas, aga täna kinnisvara ostvad kliendid ei oska seda väärtustada. „Teadmine, kas ma ostan A, B, C klassi energiamärgisega maja, see ei ütle mulle mitte midagi,“ rääkis Vahter. Pigem annab inimestele palju rohkem infot kommunaalkulude ülevaade varasemast perioodist.

„Öelda, et nüüd peaks olema energiamärgis kõigil – see on nagu monopoli tekitamine energiamärgist väljastatavatele ettevõtetele,“ märkis ta. Vahteri sõnul on energiamärgiste väljaandjate hulk väga suur ja nende töö kvaliteet suhteliselt kontrollimatu.

„Seda teevad kõik tehnilise ehitusharidusega inimesed. Mul on ehitusalane kõrgharidus, ma läbin seal mingisuguse kursuse ja hakkan kolme valemipõhjal vorpima energiamärgist,“ kirjeldas Vahter protsessi.

Tema sõnul on piisav, kui energiamärgis antakse uutele hoonetele, mis tähendab, et ajapikku jõutakse kõikidelt märgise nõudmiseni. „Pesumasina valimisel on energiaklass olulisem, kui korteri valimisel,“ lisas ta.

Korteri puhul vaadatakse Vahteri ütlusel pigem asukohta, hinda, tubade arvu jms. „Inimeste mõtlemine ja energiasääst pannakse paika aastatega, see ei tule nii üleöö,“ mõtiskles Vahter. „Mina elan majas, millel ei ole energiamärgist, ma tean palju meil kulud on, see märgis ei ole oluline,“ rääkis ta.

Küll aga küsitakse energiakulu – mitte konkreetselt energiamärgist – ärihoonete puhul. „Äriklient küsib küll büroo-, äri- ja laohoonete energiakulu kohta, aga nad ei vaata ka seda tähte,“ rääkis Vahter ja lisas, et uuritakse seda, kui suured on küttekulud. „Neid huvitavad need kroonid rohkem, kui see täht või energiamärgi klass,“ märkis ta.

Ehkki ka 1Partner ise pakub teenusena energiamärgise väljastamist, ütles Vahter, et neid energiamärgise kohustuslikuks muutumine ei ahvatle. „Vale on öelda, et see on mõttetu, aga meie tulude-kulude juures ei ole see teenus marginaalne,“ lisas ta.

Eilsel energiasäästu seminaril ütles KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler, et energiamärgis on plaanis viia kinnisvaratehingute puhul kohustuslikuks.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785