Sundmüügid turgu otseselt ei mõjuta

Mullu tehti ajakirjanduse andmetel terves Eestis kohtutäituri avalduse alusel 535 omandikannet, 339 puhul oli varasemaks omanikuks eraisik.

Kui eelmisel aastal peeti sundmüüke juba üheks eraldiseisvaks ärisektoriks, siis värskelt avalikustatud statistika peegeldab, et eelkõige mõjutavad üle-eestiliselt alla 30 eraisikule kuulunud vara sundmüüki ühes kalendrikuus rahvast emotsionaalselt. Üldisele hinnatasemele niivõrd väike maht märkimisväärset mõju ei avalda.

Mitmed analüütikud prognoosisid, et sundmüükide osakaal võib 2009. aastal tõusta kuni paarikümne protsendini koguturust. Tegelikkus näitab aga, et laenulõksu jäänud eestlased on raske olukorraga väga kiirelt kohanenud ning suutnud sõlmida pankadega kokkulepped, mis neid täitevmenetlusest päästnud on.

Ehkki täitevmenetluse kaudu on enampakkumisele jõudnud sadu kinnisvaraobjekte, kulgeb nende müügiprotsess visalt. Esiteks on valik väga nigel- antud objektid jagunevad küllaltki ühtlaselt üle Eesti, seetõttu on sobiva vara leidmise nende hulgast väga raske. Teiseks on ostjaskonnaks peamiselt spekulandid, sest meelerahust lugupidavad pereinimesed ei söenda osta vara, mis on endiselt omanikult jõuga käest võetud ning kelle edasine käitumine on kaotusvalu tõttu prognoosimatu. Lisaks on enampakkumise protsess tavainimesele veidi keeruline- objektidega ei ole võimalik tihtipeale soovitud ajal tutvuda, enne enampakkumist tuleb tasuda 10%line tagatisraha, samuti on enampakkumisvarale keeruline eelnevalt panga finantseerimisnõusolekut saada.