Eesti Rahvusringhäälingu uue hoone peaprojekteerija EA Reng AS andis tellijale üle suurendatud mahus eelprojekti.
„Projekteerimistööd on sujunud plaanipäraselt ning koostöö tellija ja arhitektuurse osa teostaja Nobel Arkitekter’iga on olnud ladus“ ütles Jüri Rass, peaprojektijuht, EA Reng AS juhatuse esimees.
„Andsime eelprojekti välja tunduvalt suuremas ja põhjalikumas mahus kui seda Eestis tavapäraselt tehakse“, kommenteeris projektijuht Kristo Tihvan ja jätkas: „Võtsime suuna kogu projekti teostamiseks BIM tehnoloogias, st hoone virtuaalse mudeli loomise koos projekti eri osade konfliktikontrolli, energia- jne modelleerimisega, kuigi mitte kõik projekti osapooled ei oska veel täna endale selles kasu näha.“
„Edaspidi saab olema loomulik, et tellijale teostatakse ehitus-, haldus- jms kulude modelleerimised juba projekteerimise varajases staadiumis. Loodud hoone virtuaalne mudel liigub edasi ehitajale, kes saab sealt täpsed vajaminevad materjalikogused, piiramatu arvu detailijooniseid ja lõikeid ning kannab mudelisse teostuskorrektuurid. Seejärel läheb kõiki tegelikke muudatusi sisaldav teostusmudel üle tellijale/haldajale edasiseks igapäevaseks kasutamiseks. Seega saab teadlik tellija BIMi kasutades kaks hoonet: ühe virtuaalse ja teise - reaalse“ lisas Jüri Rass.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul pole rahvusringhäälingu uue hoone rahastamisskeemi suudetud siiani välja mõelda.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.