Eesti Rahvusringhäälingu uue hoone peaprojekteerija EA Reng AS andis tellijale üle suurendatud mahus eelprojekti.
„Projekteerimistööd on sujunud plaanipäraselt ning koostöö tellija ja arhitektuurse osa teostaja Nobel Arkitekter’iga on olnud ladus“ ütles Jüri Rass, peaprojektijuht, EA Reng AS juhatuse esimees.
„Andsime eelprojekti välja tunduvalt suuremas ja põhjalikumas mahus kui seda Eestis tavapäraselt tehakse“, kommenteeris projektijuht Kristo Tihvan ja jätkas: „Võtsime suuna kogu projekti teostamiseks BIM tehnoloogias, st hoone virtuaalse mudeli loomise koos projekti eri osade konfliktikontrolli, energia- jne modelleerimisega, kuigi mitte kõik projekti osapooled ei oska veel täna endale selles kasu näha.“
„Edaspidi saab olema loomulik, et tellijale teostatakse ehitus-, haldus- jms kulude modelleerimised juba projekteerimise varajases staadiumis. Loodud hoone virtuaalne mudel liigub edasi ehitajale, kes saab sealt täpsed vajaminevad materjalikogused, piiramatu arvu detailijooniseid ja lõikeid ning kannab mudelisse teostuskorrektuurid. Seejärel läheb kõiki tegelikke muudatusi sisaldav teostusmudel üle tellijale/haldajale edasiseks igapäevaseks kasutamiseks. Seega saab teadlik tellija BIMi kasutades kaks hoonet: ühe virtuaalse ja teise - reaalse“ lisas Jüri Rass.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul pole rahvusringhäälingu uue hoone rahastamisskeemi suudetud siiani välja mõelda.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.