AS Amaks juhatuse esimees Peeter Põlder ütles, et tänavu võidetud riigihanked on enamuses alapakkkumised.
Ta leidis, et riigihangete seaduses tuleks teha muudatus – hindamiskriteeriumiks võitjale ei tohiks olla „madalaim hind“ vaid variant, mil konkursilt eemaldatakse kõige madalama ja kõige kõrgema hinna pakkuja ning edasiste läbirääkimiste käigus kolme järgmise madalama hinna pakkujaga valib tellija nende seast majanduslikult otstarbekaima pakkumise.
„See on minu arvates loogiline lähenemine, eelkõige seetõttu, et kes siis veel, kui mitte tellija teab seda, millist kaupa ta osta soovib. Ja kindlasti on see parim ka ehitajatele,“ märkis ta.
Tema sõnutsi on dnamus praeguseid hankeid olnud madalamad tellija arvestatavast ehitushinnast. Ja lõpptulemus ehituse valmides ei rõõmusta ei tellijat ega ehitajat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põlder osutas, et madalaima ja kõrgeima pakkumise eemaldamine oleks õige ka psühholoogilisest aspektist lähenedes –hinnapakkumist tehes koostab pakkuja hinna, millega loodab võita hanget, see tähendab, et ala- ja ülepakkumist tehes kustub lootus seda võita. Lisaks on võidu puhul hind kindlasti reaalsem, kui praegustel hangetel.
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.