Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordcity Ehituse tõttu taotleb Swedbank abilinnapea pankrotti
Tallinna abilinnapea, keskerakondlane Deniss Boroditš räägib Äripäevale, et põhjus, miks Swedbank teda pankrotimenetlusega just praegu kimbutama hakkas, võib peituda valimiseelses võitluses.
Nimelt on Swedbank esitanud Harju maakohtule avalduse kuulutamaks välja Boroditši pankrot. Ja kuigi esialgu maakohus finantsgigandi avaldust menetlusse ei võtnud - kohus ootab pangalt lisadokumente, mis tõendaksid nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse kättetoimetamist võlgnikule -, peab Boroditš vajalikuks selgitada, et Swedbanki käitumine võib olla seotud lähenevate kohalike omavalitsuste valitsemisega.
Abilinnapea sõnul müüs ta 2008. aasta aprillis maha enda suurosalusega ehitusfirma NordCity Ehituse selle tegevjuhile Aleksandr Trostinile. Tehingu hind oli 360 000 krooni, mis vastas tema osaluse nimiväärtusele.
"See ettevõte võttis laenu. Firma pankrotimenetlus praegu käib, aga ma ei ole seal osaline. Seda on mul raske kommenteerida. Aga mis puudutab seda kohtuvaidlust (Swedbankiga - toim.), siis mina ei ole pabereid näinud. Kui need minuni jõuavad, siis kindlasti ka vastan neile. Üks asi on võlgu olemine, teine asi kohtuvaidlus. Enne, kui ma ei ole pabereid näinud, ei oska ma midagi öelda," pareerib Boroditš kõik küsimused võimaliku võlasumma kohta.
Harju maakohus kuulutas tänavu juulis välja Nordcity Ehituse pankroti.
2004. aastal asutatud ettevõte tegutses enda tunamulluse majandusaasta aruande kohaselt peamiselt Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses. Ettevõtte osanikuks oli 2006. veebruarist kuni 2008. aasta aprillini abilinnapea Boroditš.
Tänavu juunis tegi maakohus ettepaneku NordCity Ehitus võlausaldajatele, kolmandatele isikutele või ettevõttele endale tasuda 80 000 krooni kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks.
Tänase päeva seisuga on Nordcity Ehitusel ligikaudu 6,5 miljoni kroonine maksuvõlg, millest ei ole kroonigi ajatatud ega vaidlustatud.
Seotud lood
Põhjamaades ei peeta tööohutust mitte lihtsalt reegliks, vaid osaks ehituskultuurist. Soomes, Rootsis ja Norras ei vaadata tööohutusele kui tülikale lisakohustusele, vaid kui loomulikule osale igapäevastes toimingutes – see on sama argine nagu hommikukohv või vestlus kolleegiga. Tööandja ning oma valdkonna spetsialist jagavad vastutust teineteise suunas ning täidavad omapoolseid kohustusi kollektiivlepingu abil, mis paneb mõlema osapoole jaoks paika tingimused ja soodustused.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele