2014. aasta olümpiamängude asupaiga linnalist struktuuri disainib nüüdsest Peetrilinna aastatel 1991-2004 esikavandanud Oleg Hartšenko.
Vene netiportaali lenta.ru andmeil palgati Hartšenko selleks, et spordiküla saaks endale ühtse linnalise ilme. Tema ülesanneteks jääb keskse olümpiastaadioni, hoki, iluuisutamise ja kiiruisutamise alase jääareeni, aga ka ülejäänud sporditeemalise kompleksi kavandamine. Ühtlasi lasub arhitekti õlgadel ka kohustus moderiniseerida ja korrastada Sotši linna ennast. Kokku läheb olüpialane eelarve maksma umbes 100 miljardit rubla.
Peterburis ametisoleku ajal võeti Hartšenko juhtimisel vastu Neevalinna uus generaalplaan. Tema ajal kavndati linna jäähall ja korrastati linna mereäärset ilmet.
Et Peterburis on linnaplaneerimine ikka olnud kõval järjel ja kungise korüfee Andrei Bunini vaim veel tugev, võib Sotšit nüüd Hartšenko saamise puhul vaid õnnitleda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.