Heitlikul kinnisvaraturul on eestimaalaste keskmine ostujõud tagasi 1997. aasta tasemel, mil keskmise palga teenija sai endale Tallinnas lubada 40-ruutmeetrist korterit, kirjutab Postimees.
Pindi Kinnisvara statistika järgi oli keskmise palga saaja oma ostujõu tipus 2003. aastal, enne Euroopa Liiduga ühinemist ja sellega kaasnenud suurt kinnisvara hinnatõusu. Toona võis Tallinna keskmist palka teeninud inimene lubada endale pangalaenu abil 55 ruutmeetri suurust korterit.
Tartlaste ostujõud oli 2003. aastal veelgi suurem, Tartu keskmise palga eest sai toona lubada endale lausa 74-ruutmeetrise eluaseme.
Tänaseks on suured erinevused linnade vahel taandunud, 2008. aasta viimases kvartalis oli näitaja 40 ruutmeetrit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kinnisvarahindade kasvades hakkas keskmise palga saaja ostujõud kiirelt langema, buumi tipuks langes see Tallinnas 30 ja Tartus 35 ruutmeetrini.
2007. aasta kolmandast kvartalist, mil kinnisvaraturg laenutingimuste karmistumise ja ostuhuviliste kiire vähenemise tõttu langema hakkas, on ostujõud aegamisi kasvanud, jõudes aastavahetuseks umbes 1997. aastaga samale tasemele.
Pindi Kinnisvara ostujõu analüüsis on lisaks erinevate linnade keskmisele palgale ja ruutmeetri hinnale arvestatud ka pankade laenutingimusi. Seetõttu on 1997. aasta tasemel olek tähelepanuväärne, kuna toona oli kinnisvaralaenu saamine eraisikule oluliselt raskem ja kallim.
Seotud lood
Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.