Heitlikul kinnisvaraturul on eestimaalaste keskmine ostujõud tagasi 1997. aasta tasemel, mil keskmise palga teenija sai endale Tallinnas lubada 40-ruutmeetrist korterit, kirjutab Postimees.
Pindi Kinnisvara statistika järgi oli keskmise palga saaja oma ostujõu tipus 2003. aastal, enne Euroopa Liiduga ühinemist ja sellega kaasnenud suurt kinnisvara hinnatõusu. Toona võis Tallinna keskmist palka teeninud inimene lubada endale pangalaenu abil 55 ruutmeetri suurust korterit.
Tartlaste ostujõud oli 2003. aastal veelgi suurem, Tartu keskmise palga eest sai toona lubada endale lausa 74-ruutmeetrise eluaseme.
Tänaseks on suured erinevused linnade vahel taandunud, 2008. aasta viimases kvartalis oli näitaja 40 ruutmeetrit.
Kinnisvarahindade kasvades hakkas keskmise palga saaja ostujõud kiirelt langema, buumi tipuks langes see Tallinnas 30 ja Tartus 35 ruutmeetrini.
2007. aasta kolmandast kvartalist, mil kinnisvaraturg laenutingimuste karmistumise ja ostuhuviliste kiire vähenemise tõttu langema hakkas, on ostujõud aegamisi kasvanud, jõudes aastavahetuseks umbes 1997. aastaga samale tasemele.
Pindi Kinnisvara ostujõu analüüsis on lisaks erinevate linnade keskmisele palgale ja ruutmeetri hinnale arvestatud ka pankade laenutingimusi. Seetõttu on 1997. aasta tasemel olek tähelepanuväärne, kuna toona oli kinnisvaralaenu saamine eraisikule oluliselt raskem ja kallim.
Seotud lood
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.