Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neli omavalitsust said riigilt maad
Täna kiitis Vabariigi Valitsus heaks
maaüksuste andmise nelja omavalitsuse omandisse nii jäätmekäitluskohtade
väljaehitamiseks kui ka teede, parklate ja haljastuse rajamiseks.
Keskkonnaministeeriumi ettepanekul anti tasuta maaüksused Narva ja Pärnu linnale ning Avinurme ja Laheda vallale, kes olid eelnevalt esitanud ministeeriumile vastava taotluse, teatas ministeerium.
Kõik need omavalitsused põhjendasid oma taotlusi sellega, et maad on vaja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Näiteks Põlva maakonnas asuv Laheda vald soovis ja sai riigilt tasuta maad Tilsi külla rajatava jäätmejaama jaoks. Jäätmejaam rajatakse spetsiaalselt tehniliselt varustatud jäätmekäitluskohana, kuhu paigutatakse taaskasutatavate jäätmete kogumiskonteinerid. See võimaldab jäätmeid liigiti koguda ja taaskasutusse suunata. Tilsi jäätmejaama maaüksuse pindala on 3707 ruutmeetrit. Tegu on tootmismaaga, mille maksustamishind on 1223 krooni.
Ka Ida-Virumaal paiknev Avinurme vald sai riigilt tasuta 1637 ruutmeetri suuruse maa (hind 4911 krooni) just jäätmete kogumisplatsi rajamiseks. Kogumisplatsile paigutatakse samuti konteinerid erinevate jäätmete jaoks.
Pärnu linn taotles maad Kreegi tänava pikenduse rajamiseks ja sai riigilt selleks tasuta maaüksuse suurusega 1086 ruutmeetrit (10 900 krooni).
Narva linna omandisse anti tasuta Tallinna maantee kolm maaüksust haljastuse ja avalikult kasutatavate parklate rajamiseks. Maaüksused on suurusega 2580, 1950 ja 2570 ruutmeetrit ja nende maksustamishind kokku on ligi 50 000 krooni.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele