Vee ääres kinnistu omamine on alati olnud atraktiivne, kuid seoses kliima pidevasoojenemisega on suurenenud üleujutuste oht, mis on omakorda tõstnud ka kindlustuse maksu, hoiatas Colliersi spetsialist Philip Harcourt.
Colliers Internationali arendusosakonna juhi Philip Harcourti sõnul on vee ääres elamine paljudele atraktiivne ning ka kinnisvara ei ole selles piirkonnas odavate killast, kuna selle omamist peetakse suureks luksuseks. Siiski onarendajad jaostjadära unustanud ühe looduse vingerpussi, nimelt on kliima pidev soojenemine kaasatoonud veetaseme tõusu, mis teeb vee ääres elamise riskantseks, kuna alati on oht, et maja võib saada ulatuslikkeveekahjustusi.
„Vee ääres kinnisvara omamist on alati peetut luksuseks. Nüüd, kus kliima soojenemise tõttu on ka veetase tõusma hakanud tuleks mõelda, kas veekogu äärde on ikka mõttekas kolida. Siinkohal tuleb arvestada, et ka kinnisvara kindlustuse hind tõuseb, kuna üleujutuse risk on viimastel aastal jõudsalt tõusnud. Et vee ääres elamine luksusest suureks hädaks ei muutuks, tuleb mõelda, kuidas oma kinnisvara kaitsta. Eelkõige tuleks mõelda veetõkkele, mis võib küll mõneti rikkuda suurepärasevaate, kuid kaitseb maja suuremate kahjude eest“ rääkis Harcourt seminaril „Regeneratsioon – jätkusuutlik linnakujundus”.
Harcourt tõi palju näiteid, kuidas veetaseme tõusuga võidelda, tuues esileLondoni ja Amsterdami. Teatavasti voolab Londonist läbi Thames'i jõgi, mis ähvardab pidevalt kesklinna üle ujutada. Samuti tõi mees näiteks Madalmaad, mis on pidevas võitluses pealetungiva veega.
Siinkohal ei tohiks ka Eestil veetaseme tõus võõras teema olla, kunariik asub Läänemere ääresningkeskkonda mõjutab pidev kliima soojenemine, mis võib pika peale kaasa tuua katastroofilised tagajärjed, kui selleennetamiseks midagi ette ei võeta, märkis mees.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 11:24
Bauroc plaanib viia materjalide tootmise jalajälje negatiivseks
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele