Mõte korraldada Tallinnas elamumess tekkis
linnakantselei referendil Riho Kanguril Helsingi ja Stockholmi ökoelamutest
lugedes ja sealseid elamumesse külastades, kirjutas Eesti Päevaleht.
“Pakkusin Tallinna linnavalitsusele idee, et messi kaudu võiksime korrastada mõne Tallinna piirkonna, mis pole eriti esinduslik, olles niimoodi eeskujuks teistele linnadele, mess on korrastamiseks hea lahendus, sest tänu sellele saab ehitada korraga rohkem ja kiiremini,” rääkis Kangur.
Linnavalitsusele mõte meeldis ja ta valis messi territooriumiks Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala, et kujundada sellest innovaatilisi lahendusi kasutav ökoasum.
“Piirkonda tuleksid nii-öelda targad majad, mis on tavalisest kindlamini soojustatud, kus näiteks ventilatsioonisüsteemidest eralduv soojus juhitakse hoonesse tagasi ning kütteks kasu-tatakse maakütet ja päikese-energiat, sademevett aga saaks kasutada majapidamises,” selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
17,3 hektaril on praegu hoonestus, millest vähem väärtuslikud barakid lammutatakse ja nende elanikele antakse uued elamispinnad, asemele tuleb 12 korterhoonet, millest nelja-viie puhul on tegemist terrassmajadega, mille kujunduses on tähtsal kohal korrustel kasvav taimestik.
Seotud lood
Veetrasside ja -seadmete paigaldusel ei sõltu tulemus ainult materjalidest, vaid ka sellest, kuidas neid päris tööolukordades kasutatakse. Kui erinevad süsteemid ja tootjad objektil kokku saavad, tekivad sageli nüansid, mida standardlahendused ei kata. Sellele vastuseks on terviklahendus, mis ühendab materjalid, tehnilise toe ja praktilised koolitused, kus mängitakse läbi reaalseid tööolukordi.