13. märts 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kõik, mis oli võimalik maha müüa või muul moel ära kantida, on endiste vallajuhtide ja nüüdseks ka endiste Reformierakonna liikmete Madis Saretoki, Enn Sau, Kaido Metsma, Jaan Alveri jt. poolt enne 2005. aasta kohalikke valimisi ära korraldatud. Sellega on JOKK. Vaatamata sellele üritas 1. märtsi Äripäev maadega sahkerdamise eest vastutama panna ka praegust Viimsi võimu," märgib ta.

"Viimsil pole maad, millega äritseda - eelmised vallajuhid müüsid, mis müüa andis," lisas vallavanem.

Arumäe sõnul ei ole Sulev Seppik mingi imemees: "Vallaametnikest pole keegi Sulev Seppikut oma silmaga näinud - ju siis esindas teda keegi teine. Lihtsalt ei vasta tõele, et Seppik sai kaheksa päevaga detailplaneeringu kinnitatud. Ma ei eksi, kui väidan, et "Antennide väljaku" kinnistu detailplaneeringuga seonduv asjaajamine ja läbirääkimised kestsid umbes pool aastat, enne kui volikogus detailplaneerigu algatamine ja lähteülesande kinnitamine otsustamisele tuli. Väidetavalt ajasid selle kinnistu omanik AS Same Sport ja seejärel OÜ Prisoner pidevalt asja, et 36 ha lagedaks raiutud endisele metsamaale suuremahuline elamukvartal rajada. Sellega seoses üritati osade vallaametnike kaudu, kes tänaseks enam vallavalitsuses ei tööta, sellele kinnistule läbi suruda ka korruselamuid. Mingist 80 elamuühikust vallavalitsuse tasemel tollal juttu ei olnud. Nii otsustaski vallavalitsus mullu 14. märtsil formaalse otsusena mitte pikendada detailplaneeringu esitamise tähtaega - sisu oli selles, et olime vastu korrusmajadele."

Arumäe sõnul müüdi seejärel nimetatud kinnistu edasi ja alustati ka uute ideede ja eskiiside pakkumist, läbirääkimisi ja konsultatsioone volikogu komisjonide tasandil, eesmärgiga algatada uus detailplaneering.

"Korrusmajade ideest olid uued omanikud loobunud, mis lõi üldse võimaluse asja edasi arutada. Mingil hetkel jõuti nii kaugele, et volikogu oli valmis detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise küsimust oma päevakorda võtma. Selleks võis tõesti kuluda 8 päeva, et küsimus volikogu istungi päevakorda panna ja eelnõu ette valmistada. Midagi imelikku selles ei ole - see on Viimsis normaalne töörütm ja rutiin," rääkis ta.

"Me ei takista kunstlikult asju, kui on võimalik asi kiiresti ette valmistada. Kuna sisuline töö oli tehtud ja volikogu komisjonid olid oma seisukoha öelnud, tegi vallavalitsus volikogu istungi tehnilisel ettevalmistamisel oma parima. Täna seda vallavalitsusele ette heita on lihtsalt rumal ja asjatundmatu. Kui vajalik eeltöö on tehtud, käivadki Viimsi vallavalitsuses asjad kiiresti ja nii peabki olema," leidis Arumäe.