Muidu head kasvu näidanud ehitus on langenud eelmise aasta kevadest, kuid ehitusmaht ei tohiks enam palju kukkuda, leidis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja rääkis, et taristuehitajate olukorda leevendavad Rail Baltica projektid ning rajatiste maht on suunaga ülespoole.
Foto: Swedbank
„Kiiret taastumist me lähima poolaasta jooksul ei näe, aga vaevalt, et ehitusmahu langus nüüd süveneb,“ rääkis Rõbinskaja Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Ehitusmaht on langenud kuuendat kvartalit järjest.
Ehitussektori kindlustunne jätkas kolmandas kvartalis halvenemist. Vähest nõudlust pidas ehitustegevust piiravaks ligi 60% ehitusettevõtetest. Ehitustellimuste portfell halvenes, tööjõu vajadus vähenes ja ehitushindade kasv on pidurdunud, analüüsis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Hoonete ehituste maht pole olnud nii vilets selle aasta kolmandas kvartalis alates 2017. aasta kolmandast kvartalist alates ehk lausa kuus aastat tagasi, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 5% vähem kui aasta varem samal perioodil, ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 7%, teatas statistikaamet.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.