Aruväli: otsuste venimine põletab ehitajate raha

Rootsi ja Soome kinnisvara valdkonna kriis on pannud Eesti tööstused ootele, siinne niigi kiduv ehitussektor vindub, Skandinaavia investorid hoiavad eemale. Kuid just praegu avanevad ehitussektorile uued perspektiivid - ilmuta vaid paindlikkust ja mõtteerksust.

Kuigi Eesti riik on jõukam ja elu Eestis on parem kui kunagi varem, siis kahjuks tuleb ka nentida, et Tallinnast Euroopa poole sõidame ikka mööda ohtlikku külateed, kirjutab ehitusettevõtte Verston rajaja Veiko Veskimäe.

Värskelt Eesti Taristuehituse Liitu juhtima asunud Indrek Pappel märkis hiljuti ajaleheveergudel üsna täpselt, et samal ajal, kui olukord ehitussektoris muutub majanduse jahtumise ja kõrge inflatsiooni tingimustes üha morbiidsemaks, on probleemiks ka välisrahastuse toel toimuvate arenduste pikale veninud hankeprotseduurid. Selle probleemi põhjusi avab enda poolt Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

2022. aastal oli ehitussektori koondkäive 3,3 miljardit eurot ja see kasvas 2021. aastaga võrreldes 31%, mis viimase nelja aasta kiireim. Vaata, kes oli suurimad müügitulu teeninud ehitusettevõtted ja kellel see kasvas või kahanes keskmisest enam.

Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.