Tööstusel ja ühiskonnal on sarnased alusväärtused, aga protsessi käigus jõutakse üksteise mõistmise asemel hoopis põhimõttelise vastandumiseni. Toon välja kolm mustrit, mis aitaksid tööstussektoril näidata oma tõelist palet ja pälvida poolehoidu nii kogukonnas kui ühiskonnas, kirjutab Antropoloogia Keskuse asutaja ja antropoloog Keiu Telve.
- Ühelt poolt on inimesed tööstuse suhtes pehmelt öeldes skeptilised, kuid teisalt on näha, et Eesti tööstussektor on kaitses kapseldunud, kirjutab Antropoloogia Keskuse asutaja ja antropoloog Keiu Telve. Foto: Erakogu
Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Antropoloogia Keskuse antropoloogidega läbi viidud uuringust tuli välja, et tööstussektor ei näita laiemale üldsusele oma uuenduslikku, innovaatilist ja inimkeskset nägu. Kogukonnaliikumiste ja rohepöörde kontekstis on kerge näha tööstust pahalasena, kelle vastu koonduda. Eesti kohalikud sündmused alates fosforiidisõjast, jätkates tselluloositehase või Eesti Energia õlitehasega on tekitanud kahepidise nähtuse. Ühelt poolt on inimesed tööstuse suhtes pehmelt öeldes skeptilised, kuid teisalt on näha, et Eesti tööstussektor on kaitses kapseldunud. Kuna tööstusest ei taheta kuulda, ei oska ka selle sektori ettevõtjad jagada oma edulugusid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi eksportivad ehitusmaterjalide tootjad koostavad juba agaralt EPDsid, võivad esimesed arvutused tekitada pahameelt, sest saadud tulemus on olnud kehv võrreldes Skandinaavia konkurentidega.
Ehitusmaavara sektori suureks murekohaks on erinevate riiklike tasude järsk ja üheaegne tõus, mis valdkonnas kasumlikult toimetulemist tugevalt mõjutab. Eriti kriitiline on mõju nende toodete ekspordi konkurentsivõimele, mis kodumaist ehitusmaavara sisendmaterjalina kasutavad, kommenteeris turgu EMG Karjääride juhatuse liige Jan Johanson.
Betoontoodete sektoris on olukord raske, sest peatöövõtjate poolt on märgatavalt tugevnenud surve, et tootjaid jätkuvalt hindu alandaksid. Samas ei ole tehastel mõtet hakata enda tööle peale maksma, sest tänased müügihinnad ei ole jätkusuutlikud, muretseb olukorra pärast ASi Framm juht Rasmus Kurm.
Betoonimeistri suuromanik Saksa ehitusmaterjalide tootja SCHWENK alustas koostööd Norra ettevõttega, et jõuda süsinikuneutraalse tsemenditootmiseni. Süsiniku püüdmise teostatavusuuringut hakatakse läbi viima Läti tsemenditehases.
Kandideerimise tähtaeg: 14.02.2025