Kuigi eksportivad ehitusmaterjalide tootjad koostavad juba agaralt EPDsid, võivad esimesed arvutused tekitada pahameelt, sest saadud tulemus on olnud kehv võrreldes Skandinaavia konkurentidega.
Esimene EPD võib tekitada tootjale pahameelt

Seotud lood

Uudised
  • 19.12.23, 14:23
TMB Elemendi juht: EPD muutub peagi hädavajalikuks
Keskkonnadeklaratsioon ehk EPD aitab kaasa ehitusmaterjalide tootjate ekspordivõime tõstmisele – Rootsis on EPDd juba aastaid kohustuslikud, aga ka Norras ja Soomes tugevalt soovituslikud ning paari aasta pärast muutuvad need ka Eesti kohustuslikuks. Nende kasutamise kogemust jagab TMB Elemendi juht Jaanus Mumm.
Uudised
  • 27.10.23, 10:13
Betoon on suur süsinikuladu
Betooni karboniseerumisel seotav CO2 on siiani kliimaarvutustest väljas ja see moonutab üldpilti. Levinud väide on olnud kaua, et puit on väga keskkonnasäästlik, betoonikasutus aga ülimalt süsihappegaasi atmosfääri paiskav. Paraku ei ole see tõde, vaid killud erinevatest vaatenurkadest, kinnitavad teadlased.
Uudised
  • 11.12.23, 10:28
Eksperdi vastuväide: miks ei ole betoon suur süsinikuladu
27. oktoobril Ehitusuudistes avaldatud artiklis "Betoon on suur süsinikuladu" toodi välja, et betoon seob oma eluea jooksul peaaegu kogu CO2, mis on eraldunud tsemendi tootmisel. Tekib küsimus, miks hoonete süsinikujälje arvutustes seda arvesse ei võeta. Kas ehitusmaterjalide ja hoonete piirnormide arvutuse pahatahtlik eesmärk on betoonitööstus lihtsalt välja suretada või on olukorrale mõni muu selgitus, analüüsib ehituse süsinikujälje ekspert ja LCA Support juht Anni Oviir.
Uudised
  • 27.06.23, 11:51
Kuidas tööstusettevõttes jätkusuutlikkuse süsteem ise üles ehitada?
Tulekul miniseminar "Tööstuse klubi" koos tehasekülastusega
Tööstusuudised.ee korraldab 25. augustil 2023 miniseminari „Tööstuse klubi“, mis toimub tänavu Aasta tehas 2023 tiitli pälvinud ventilatsioonilahenduste tootja ETS NORD Tallinna tehases. Seminaril on fookuses ettevõtte digitaliseerimise ja jätksuustlikkuse senine praktika.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 06:00
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele