Arhitektide liidu juht: tööõnnetus ja tõrvatilk muidu lootustandvas võimuleppes
Ruumiameti koalitsioonilepingusse kirjutamise eest tuleb uut valitsust kiita, killustumisest tuleb lahti saada, kirjutab Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.
Elukeskkonna arengu vaatevinklist on oluline, et koalitsioonilepingus on kirjas omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Praegu ei suuda enamik Eesti omavalitsusi paljude teiste teenuste kõrval tagada kvaliteetset linna või valla planeerimist, mistõttu toimub linnade ja kohati ka riigi planeerimine lapiteki meetodil, kus arendus käib krundi kaupa ning avaliku sektori rahastused on projektipõhised.
Kuigi ainuüksi puidust ehitades oleks võimalik süsinikujälge vähendada viiendiku võrra, kas meil ikka jätkub puitu ehitamiseks, kui metsi on kogu planeedil vaja süsiniku sidumiseks, tõstati küsimus Ehituse teekaardis.
Äripäeva aprilli ajakiri uuris, kuidas arendatakse Eesti kolmes kõige väiksemas maakonnas, aga ka teistes piirkondades, ärikinnisvara, luuakse töökohti ning kui palju makstakse palka. Põlvamaal tegutsev puitehitaja edukalt konkureerida ka maailmas.
TalTechi FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadlased töötasid välja DigiAuditi platvormi, et reaalajas jälgida ja analüüsida hoonete ning suurte kinnisvaraportfellide energiakasutust ning sisekliima näitajaid. Eesti asjade interneti iduettevõte Thinnect aitab lahenduse müügile ja seda hakatakse turustama üle maailma.
Kliimaeesmärgid seavad ehitamisele uued reeglid, aga nendeni jõudmiseks ei piisa igaühe soovmõtlemisest, vaid vaja läheb kõigi osapoolte survet, alustades teadlikust tellijast ja lõpetades nõudliku kliendiga.
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.