Kuigi ainuüksi puidust ehitades oleks võimalik süsinikujälge vähendada viiendiku võrra, kas meil ikka jätkub puitu ehitamiseks, kui metsi on kogu planeedil vaja süsiniku sidumiseks, tõstati küsimus Ehituse teekaardis.
Ka betooni süsinikujälje vähendamisel tehakse suuri tehnoloogilisi edusamme, küsimus on suuresti selles, millal lahendused muutuvad skaleeritavaks. Küsimus, kas eelistada puitu või betooni, on oluline, aga kindlasti mitte põhiküsimusi (peamine on maakasutuse süsinikujälg ehk planeerimine ja selle põhjustatud liikuvus).
Kas ehitada puidust või betoonist kvartalit, ei ole vahet, kui püsitakse piisava süsinikujalajälje piires, märkis Rohetiigri ehituse teekaardi peatoimetaja Pärtel-Peeter Pere.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.