Kuigi ainuüksi puidust ehitades oleks võimalik süsinikujälge vähendada viiendiku võrra, kas meil ikka jätkub puitu ehitamiseks, kui metsi on kogu planeedil vaja süsiniku sidumiseks, tõstati küsimus Ehituse teekaardis.
Ka betooni süsinikujälje vähendamisel tehakse suuri tehnoloogilisi edusamme, küsimus on suuresti selles, millal lahendused muutuvad skaleeritavaks. Küsimus, kas eelistada puitu või betooni, on oluline, aga kindlasti mitte põhiküsimusi (peamine on maakasutuse süsinikujälg ehk planeerimine ja selle põhjustatud liikuvus).
Kas ehitada puidust või betoonist kvartalit, ei ole vahet, kui püsitakse piisava süsinikujalajälje piires, märkis Rohetiigri ehituse teekaardi peatoimetaja Pärtel-Peeter Pere.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.