Madalakvaliteedilisele põlevkivi aherainele tuleb leida parim võimalik kasutusviis, ennekõike lõpetades avalikkusele puru silmaajamine, kirjutavad Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ja Eesti Taristuehituse Liidu tegevdirektor Tarmo Trei.
Ida-Viru põlevkivi aherainemäed ehk rahvakeeli tuhamäed.
Foto: Julia-Maria Linna
Rohkem kui kümme aastat on käinud kampaania, turundamaks Eesti rahvale ja otsustajatele põlevkivi kaevandamisel üle jäävat aherainet. Põlevkivi aherainet on kümnete miljonite tonnidena kuhjatud Ida-Virumaal aherainemägedesse. Pealiskaudsel vaatlusel paistab ju igati asjaliku mõttena – haakub keskkonnasäästlikkuse ja ringmajanduse ideedega? Ehitussektorit ei ole siiski suudetud veenda, küll aga on segadust külvatud laiemas avalikkuses.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.