• 12.03.19, 08:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Muinsuskaitses pole omanikel hõlpu oodata

Riigikogu lahkuv koosseis võttis viimastel töötundidel vastu uue muinsuskaitseseaduse, mis mitme muu valdkonna kõrval reguleerib ehitismälestiste kaitsmist. Seadus sisaldab mitut põhiõiguste riivet, kirjutab omanike keskliidu juhatuse liige Ott Rätsep.
Ott Rätsep
  • Ott Rätsep
  • Foto: Erakogu
Alates eelnõu avalikust väljapanekust umbes aasta tagasi püüdis teiste seas ka omanike keskliit seista selle eest, et mälestiste omanikele asetatud avalik-õiguslik talumiskohustus oleks tagatud kindla tasakaalupunktiga.
Paraku nii ei läinud ja tulemuseks saime jälle seaduse, mida sobib iseloomustama Jüri Adamsi poolt oma hüvastijätu sõnavõtus kasutatud üldine hinnang: seisak. Saatuse irooniana hääletas põhiseaduse looja ka ise selle mitut põhiõiguste riivet sisaldava seaduse vastuvõtmise poolt.
Võimude lahususe eiramine

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kultuuripärand on tundlik teema, kus mõtlemata lõikamine toob kaasa pöördumatud tagajärjed. Eestis on kolmveerand ehitismälestistest halvas või avariilises seisukorras. Riigile on see teada vähemalt viimased 12 aastat, kui valmis vastav riigikontrolli audit. Teada on ka see, et omanike teadlikkus oma kohustustest on märkimisväärselt kasvanud. Ometi püsib muutumatuna riigi suhtumine, mis muinsuskaitse valdkonnas jätab süstemaatiliselt täitmata kultuurihoolde kohustuse, samal ajal rakendades mälestiste omanikele põhiõigusega vastuolus kitsendusi.
Nimetagem neist mõni olulisem. Kodanike põhiõiguste piiramisel ei lähtu muinsuskaitseseadus proportsionaalsuse printsiibist. Seadus jätab täpsustamata lubamatult palju norme ja õigushüvesid, milliste vahel ametnik enda kaalutlusõigust teostab, kuigi haldusmenetlusseadustiku normide arendamine on Eesti õiguskorras juurdunud seadusloome praktika ja eriti vajalik seal, kus need toetavad kodanike põhiõigusi.
Lisaks võimaldab seadus delegeerida põhiõiguste piiramist täitevvõimule. See eirab otseselt põhiseadusega sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet. Samuti on seadusandlik võim andnud omandipõhiõiguste tagamise ainuisikuliselt ministrile, kes võib oma suvast otsustada, kas intensiivseid omandipiiranguid hüvitatakse või mitte. Omandipõhiõiguse tagamine on seadusandliku võimu kohustus ja piirangute hüvitamata jätmine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
Õiguslik segadus
Eraldi probleem on õiguslik segadus, mis puudutab kõiki suuremaid linnu, kus on loodud muinsuskaitsealad. Tulenevalt uue muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatava korra ebaselgusest ei ole omavalitsused ega omanikud enam praktikas võimelised eristama kehtivaid nõudeid mittekehtivatest. Piisab sellest, kui keegi vaidlustab muinsuskaitseala põhimääruse kehtivuse, sest tal puudub nn riikliku kaitse eeldus uue muinsuskaitseseaduse kohaselt. Nimelt pole muinsuskaitsealade loomisel läbi viidud sellist haldusmenetlust, sh avaliku ja erahuvi kaalumist, nagu uus seadus ette näeb. Järelikult on nende muinsuskaitsealade põhimäärustest tulenevad piirangud vastuolus uue seadusega.
Enne seaduse jõustamist tulnuks seadusandjal määrata sõnaselgelt kindlaks, kuidas muinsuskaitseseaduse üldpõhimõtted ikkagi ellu rakenduvad, sest praegusel kujul on oht, et nad jäävad vaid tühipaljaks deklaratsiooniks.
Seadus, mis jätab kodaniku ja tema põhiõigused riigivõimu eest kaitseta, võib olla hea muinsuskaitseametile, aga mitte omanikele. Ehitismälestistest kuulub 80 protsenti ehk ca 4200 hoonet eraisikutele, keda on kokku ca 135 000.
Loe ka Huvigrupid paluvad presidendil jätta muinsuskaitseseadus välja kuulutamata

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 14:49
Volvo Construction Equipment esitleb uue põlvkonna rataslaadureid, mis tõhustavad tootlikkust
Volvo Construction Equipment (Volvo CE) jätkab murrangulist tootearenduse aastat, lansseerides uue põlvkonna rataslaadurid – masinad, mis on toodetud maksimaalse tootlikkuse, operaatori mugavuse ja ohutuse tagamiseks.

Hetkel kuum

Arhitektuurse lahenduse on loonud HG Arhitektuur OÜ.
Uudised
  • 30.06.25, 13:26
EKE alustab Hipodroomil suurt ehitusprojekti
Klientidega läbirääkimised võivad olla üsna valulikud ja seda mitmel põhjusel.
Uudised
  • 30.06.25, 06:45
Materjalimüüja teeb rekordmüüke, aga mitte Eestis
Evecon OÜ uus tegevjuht Karl-Joonatan Kvell.
Uudised
  • 26.06.25, 10:04
Evecon sai uue juhi
GALERII: Mapri ehitab viltuvajunud elamu uuesti üles
Uudised
  • 27.06.25, 11:41
GALERII: Mapri ehitab viltuvajunud elamu uuesti üles
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Eesti ehitajatel on Soomega eriline, ent kohati keeruline ja vastuoluline suhe.
Uudised
  • 27.06.25, 06:45
Soome ehitusturg on suvel selgelt aktiveerunud
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Kontsessioonilepingu allkirjastamine.
Uudised
  • 01.07.25, 08:16
Capital Mill ehitab Tapale ujulaga spordikeskuse
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Parima uue ühiskondliku hoone tiitli võitis lasteaed Hellik, Aardla tn 138. Tellija Tartu Linnavalitsus; projekteerija Projektibüroo OÜ; ehitaja AS Ehitustrust. Foto: Talis Taim.
Uudised
  • 30.06.25, 14:15
Galerii: selgusid Tartu parimad ehitised
Kaasaegne Roto katuseaken on kõrgtehnoloogiline meistriteos, mis jätab varasemad mudelid kaugele seljataha.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.25, 11:23
Katuseakende vananemine – probleem, millega peab arvestama

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele