Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Huvigrupid paluvad presidendil jätta muinsuskaitseseadus välja kuulutamata
Eesti Omanike Keskliit, Eesti Erametsaliit, Jõelähtme vald ja MTÜ Rebala Kultuuriruum paluvad presidendil jätta välja kuulutamata Riigikogus veebruari algul seadusena vastu võetud muinsuskaitseseaduse eelnõu. Seaduse väljakuulutamisega kaasneks aga suur õiguslik segadus, mis puudutab kõiki suuremaid linnu, kus on loodud muinsuskaitsealad, leiavad ühendused.
"Kuigi seadus deklareerib, et muinsuste kaitse on kõigi ühine mure, jäävad muinsuskaitseliste objektide hooldamisega seotud kulud valdavalt omanikele. Tulemusena võivad paljud muinsused hävineda, sest omanikel ei ole vahendeid, et kohati absurdseid muinsuskaitselisi nõudeid täita. Huvirühmad juhivad presidendi tähelepanu peamiselt muinsuskaitsealade määrustega ning omandipiirangute mittehüvitamisega seotud vastuoludele põhiseadusega. Nimelt kaob seaduse jõustumisel muinsuskaitsealadel seaduslik alus. Lisaks võimaldab seadus delegeerida põhiõiguste piiramise täitevvõimule. See eirab otseselt põhiseadusega sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet. Samuti on seadusandlik võim loovutanud omandipõhiõiguste tagamise ministrile, kes võib oma suvast otsustada, kas omandiriivet hüvitatakse või mitte. Omandipõhiõiguse tagamine on seadusandliku võimu kohustus ja piirangute mittehüvitamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega," seisab ühenduste pöördumises.
"Seadus, mis jätab kodaniku ja tema põhiõigused riigivõimu eest kaitseta, võib olla hea muinsuskaitseametile aga mitte omanikele. Seaduse väljakuulutamata jätmisega ei kaasne dramaatilisi tagajärgi, sest seadus ei ole seotud riigieelarvega ega EL õigusest tulenevate nõuetega."
Seadus on plaanitud jõustuma 1. mail 2019.
Loe uue muinsuskaitseseaduse kohta pikemalt SIIT.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele