Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitise kasutuselevõtt ei tähenda, et tellija on töö vastu võtnud
Ehituspraktikas tuleb ikka ja jälle ette juhtumeid, kus tööde üleandmine tellijale jääb lõppaktiga vormistamata, olgu selle põhjuseks erimeelsus täitedokumentatsiooni või mingi töölõigu vastavuse osas.
Kui siis ehitist või selle osa vahepeal kasutama hakatakse, eeldavad ehitajad tihtipeale, et sellega loetakse ka tööd tellija poolt vastu võetuks.
Kohtupraktika on vastupidine
Kohtupraktika ja võlaõigusseadus töövõtjat sellises olukorras ei toeta. Nii on riigikohus näiteks 2008. aasta lahendis järeldanud, et ehitise kasutuselevõtuga ei loeta töid tellija poolt iseenesest vastuvõetuks. Teises, alltöövõtulepingut käsitlevas vaidluses leidis riigikohus, et lõpptellija poolt ehitise vastuvõtmine ei tähenda automaatselt, et peatöövõtja oleks oma alltöövõtjalt tehtud tööd vastu võtnud.
Seega võib töövõtjale vaidluse rulludes selguda kurb tõsiasi, et kuigi tema arvates olid tööd ehitise kasutusele võtmisega tellija poolt vastu võetud, on olukord õiguslikult hoopis vastupidine. Tellija argument, et ehitist või selle osa asuti kasutama, kuna ei saanud enam kauem oodata, on siinkohal üsna tavapärane.
Seetõttu on töövõtja seisukohalt oluline, et tööde lõplik üleandmine tellijale oleks dokumentaalselt tõendatult vormistatud. Asjatu on panustada sellele, et kui ehitist otsapidi juba kasutatakse, siis ei oma tööde üleandmine enam tähendust. Halvemal juhul võib see töövõtjale lisaks lõppmakse saamise viibimisele tähendada kopsaka leppetrahvi- või kahjunõude saamist tööde valmimise lõpptähtaja ületamise eest.
Kui tellija põhjendamatult viivitab üleandmiseks esitatud tööde vastuvõtmisega, võib esineda hoopis tellija lepingurikkumine või koguni alus rääkida tööde vastuvõetuks lugemisest. Igal juhul ei saa tellija talle vastuvõtmiseks korrektselt esitatud töödest paljasõnaliselt keelduda ning peaks konkreetselt ära näitama, mis on need puudused, millele tuginedes ta vastuvõtmisest keeldub. Kohtupraktikas on muuhulgas leitud, et hea usu põhimõttega on vastuolus, kui tellija keeldub tööde vastuvõtmisest ainuüksi ebaolulise puuduse tõttu.
Lepingus võib teisiti kokku leppida
Kuigi võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtt tähendaks tellija poolt tööde vastuvõtmist, võivad pooled sellise tingimuse töövõtulepingus sätestada. Eesti ehituslepingutes sellist tingimust tihti ei kohta.
Küll aga on selline regulatsioon FIDIC lepingutes, mida kasutatakse meil sagedasemalt infrastruktuuri riigihangetes. FIDIC näeb ette, et kui tellija kasutab mingit töö osa enne tööle vastuvõtuakti väljastamist, eeldatakse, et tellija on kasutuses oleva töö osa kasutamise algusest alates vastu võtnud.
Artikli autor on Marko Mehilane, advokaadibüroo Entsik & Partners vandeadvokaat ja partner
Hetkel kuum
Autor: Advokaadibüroo ENTSIK & PARTNERID ehitusõiguse blogi
Seotud lood
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele