Seekordne eurotoetuste eelarveperiood kestab 2013. aastani. Aga kui euroraha marjamaa otsa saab, algab karjamaa ajajärk, arvab Äripäeva Ehituse erilehe toimetaja Liivi Tamm.
Eestile kasutada antud 53,3 miljardit krooni on aidanud nii mõnelgi projektil, mis muidu ilmavalgust ei oleks näinud, teoks saada. Ent isegi abiraha toel on praegusel ajal kasumisse jõuda väga keeruline. Tee-ehitusega tegelevad ettevõtted on avaldatud arvamust, et toetusteta kukuks see valdkond praegu lihtsalt kokku. Isegi abiraha toel on praegusel ajal kasumisse jõuda väga keeruline.
Ka ehitusettevõtjatele on euroraha praegusel masuajal pehmelt öeldes päästerõngas: suuremaid objekte praegu enamasti ju vaid eurotoetuste toel ehitataksegi. Mullu andsid toetuste abil tehtavad tööd leiba enam kui tuhandele ehitajale.
Järgmised paar aastat annavad kindla vastuse ka küsimusele, kui suure osa eraldatud toetussummast suudab Eesti ära kasutada - struktuurvahendite kasutamise tempo mõjutab nii meie tööhõivet kui ka ettevõtete üldist käekäiku.
Küsimus on praegu selles, mis saab edasi. Arvata võib, et järgmisel jaotusperioodil jäävad Eestile eraldatavad summad tunduvalt väiksemaks, sest lõppude lõpuks peaks Eesti olema juba piisavalt tugev, et saada hakkama oma jõududega. Kui euroraha marjamaa otsa saab, algab karjamaa ajajärk.
Ka praegu on tellija hädas, kuna meeleheitel ehitusettevõtted on töö saamiseks valmis tegema väga riskantseid pakkumisi.
Alla omahinna tehtud pakkumistega võidetud hanked on põhjustanud rohkelt peavalu, kohtuvaidlusi, võlgujäämist ning töödega venitamist.
Kas saame aga loota, et pärast kümnete miljardite suuruse summa kadumist on üldine majandusolukord juba sedavõrd paranenud, et ettevõtja saab vaid oma jõududega hakkama?
Põhjamaades, näiteks Soomes, Rootsis ja Norras on riiklikud abipaketid aidanud ettevõtetel keerulistel aegadel vee peal püsida.
Eestis niisugused toetused sisuliselt puuduvad, kui välja arvata KredExi toetused, mis üldpilti väga palju ei mõjuta.
Praegu on Euroopa Liidu toetused masu ajal lihtsalt kompenseerinud riigi vähenenud rahastamist, toomata kaasa täiendavat kasvu. Ehk on kõige hullem majanduses siiski möödas. Käes on aeg vaadata ette...
Seotud lood
Eurotoetused on aidanud käima lükata nii mõnegi projekti, mis muidu poleks ilmavalgust näinud: praegusel programmiperioodil on Eestil kasutada 53,3 miljardit krooni.
JLG Industries, Inc. on maailma juhtiv korvtõstukite arendaja ja tootja, kelle mitmekesisesse tooteportfelli kuuluvad ka JLG® mobiilsed tõsteplatvormid, JLG ja SkyTrak® teleskooplaadurid ning paljud muud ohutuks ja ergonoomiliseks kõrgustes töötamiseks vajalikud seadmed. Eestis esindab JLG kaubamärki Liftest OÜ.
Enimloetud
2
Lepingu maksumus on korralik!
3
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Viimased uudised
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
Ekspert: Eesti teedel on Rootsi tasemele langemiseks veel palju ruumi
Hetkel kuum
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Lepingu maksumus on korralik!
Tagasi Ehitusuudised esilehele