Planeering hõlmab ligi 13 hektari suurust maa-ala, kuhu kavandatakse uus elamupiirkond koos avaliku ruumi lahendustega. Kavas on rajada või rekonstrueerida 33 korterelamut, valdavalt 3-4 korruselised, kuid üks kortermaja ka 9-korruseline. Lisaks on planeeritud lasteaed, ärihooned ja kohvik, samuti rannapromenaad, haljasalad ja uued tänavarajatised. Planeeringu käigus määratakse ka haljastuse, parkimise, juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.
Seotud lood
Tallinna linnavalitsus andis detailplaneeringu kehtestamisega rohelise tule Põhja-Tallinna ajaloolise Franz Krulli masinatehase tööstusala kujundamiseks mitmekülgseks linnaruumiks, ühendades elu- ja ärifunktsioonid ning säilitades muinsuskaitselased väärtused.
Tallinn valmistab ette ajutise rattatee rajamist Kopli kaubajaama alale, et parandada ühendusi Volta kvartali, Krulli ja Telliskivi vahel. Tegemist on katsetusliku linnaruumi projektiga, mille eesmärk on testida tulevase püsikoridori asukohta ja kasutusmugavust.
Kalamaja päevade raames toimus Volta ja Kopli tänava nurgal valminud uue ärikvartali ja avaliku pargi Krulli Park avamiskontsert. Ärikvartali rajamisse investeeris arendaja Invego 75 miljonit eurot Kvartali teise etapi hoonete lahenduse autoriks on Martin Aunin, ehituse peatöövõtja oli NOBE.
Koplis asuv Põhjala tehase kvartal on täna üks Tallinna kinnisvaraturu kuumemaid paiku. Endine tööstuspiirkond täitub kallite korterite ja trendikate kohvikute ning poodidega.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
2
5
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
18-miljoniline lisainvesteering teeb Ülemiste Cityst Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnaku
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele