• 01.10.10, 17:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ehitussektori tööandjaks euroraha

Eurotoetused on aidanud käima lükata nii mõnegi projekti, mis muidu poleks ilmavalgust näinud: praegusel programmiperioodil on Eestil kasutada 53,3 miljardit krooni.
“On selge, et praegusel kokkukuivanud ehitusturul mõjutavad EL abirahade toel finantseeritavad projektid ehitusettevõtete käekäiku väga olulisel määral,” kinnitab Nordecon International ASi juhatuse esimees Jaano Vink.  “Kuna eratellijate osakaal praegu on ikka kogu turu kontekstis suhteliselt olematu, siis annavad riigi ja omavalitsuste hanked koos erinevate ELi fondide toega ehitajatele nüüd peamise leiva.”
Valmivad Ahhaa keskus ja vesilennukite angaarid
Jaano Vingi kinnitusel pole nad kontserni osas küll vastavat analüüsi teinud, kuid osakaal on selgelt tunnetatav. “Nordeconi suurimad käimasolevad tööd, mis pole seotud teedeehitustega, on näiteks AHHAA keskuse ehitus Tartus ja Meremuuseumi vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Tallinnas,” räägib Vink.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Merike Kompuse sõnul on Eestil programmiperioodil 2007–2013  kasutada oluliselt rohkem Euroopa Liidu toetusi, kui eelmisel rahastamisperioodil 2004–2006.
“Kui vanal perioodil oli eurotoetuste maht 5,8 miljardit krooni, siis praegu 53,3 miljardit krooni. Tänu sellele on ka MKMi haldusalas kasvanud erinevate toetusliikide arv ja nende maht,” sõnas ta.
Infrastruktuuritoetuste küsimiseks aeg küps
Järgmise perioodi summa veel teada ei ole. See selgub Euroopa Komisjoni ja Eesti riigi läbirääkimiste tulemusena, mis algavad 2011. aastal ning peaks kõigi eelduste kohaselt lõppema 2012. aastal. Tõenäoliselt väheneb summa märgatavalt.
Rääkides prioriteetidest ja nende muutumisest ajas, siis viimaste uuenduste käigus on Euroopa Liidu struktuuritoetusi  võimalik mõningal juhul kasutada ka teiste toetustega koos. ”Avasime paari nädala eest korterelamute renoveerimistoetuse KredExis, millega kaetakse 15–35% renoveerimistööde maksumusest. Raha selleks tuli saastekvootide müügist Luksemburgile,” kirjeldab Kompus.
EASi kommunikatsiooni koordinaator Merike Pärli selgitab, et EAS küll ei toeta erasektori projekte, mis seotud ehituse ja tootmisega, küll aga saavad infrastruktuuritoetusi küsida kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Uus taotlusvoor avati esimesel septembril ja raha saab taotleda kolme kuu jooksul. Meetme raames toetatakse tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavaid projekte.

Artikkel jätkub pärast reklaami

EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov loodab, et programmi abil suudetakse ka väiksematesse kohtadesse tuua ettevõtteid, mis pakuksid kohalikele tööd. Meetme rakendajateks on siseministeerium ja EAS ning taotlused tuleb esitada EASi.
Ka tehonoloogiainvesteeringute projektide viimane taotlusvoor lõppes selle aasta apillikuus.  “Viimase vooru eelarve oli 229 miljonit Eesti krooni, rahastuse sai  66 investeeringuprojekti,” kinnitab Kompus.
Autor: Liivi Tamm Teet Reier

Seotud lood

Uudised
  • 01.10.10, 11:26
Annus: ehitaja peab vastu kuniks Eestile antakse euroraha
Suurettevõtjast ASi Merko Ehitus enamusaktsionär Toomas Annuse sõnul jätkub ehitusturul järgmisel aastal olukord, kus erasektorit tellijana ei ole ja põhiliselt annavad tööd riik ja omavalitsused.  Ta usub, et enamik Eesti ehitajaid peavad vastu senikaua, kuni Eestile antakse euroraha, st siis vähemalt aastani 2013.
Arvamused
  • 16.09.10, 10:03
Pärast marjamaad algab karjamaa
Seekordne eurotoetuste eelarveperiood kestab 2013. aastani. Aga kui euroraha marjamaa otsa saab, algab karjamaa ajajärk, arvab Äripäeva Ehituse erilehe toimetaja Liivi Tamm.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.05.25, 10:31
Nägus ja lihtsasti paigaldatav keldrilagede tulekaitsesüsteem PAROC CGL
Uus, ETA sertifikaadiga kinnitatud PAROC CGL 20cy lahendus on mõeldud maa-aluste garaažide ja külmade keldrilagede soojustamiseks ja tulekaitseks nii uutes kui ka olemasolevates hoonetes.

Hetkel kuum

Sarikapärga saagis teiste seas hoogsalt maha taristuminister Kuldar Leis.
Uudised
  • 10.06.25, 17:36
GALERII: Pealinna rajataval võimsal Loodusmajal võeti sarikapärg maha
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Trev-2 Grupi tegevdirektor Sven Pertens.
Uudised
  • 11.06.25, 06:45
Sven Pertens teedeehituse lisarahast: tore, aga vähe
Sarikapeolised.
Uudised
  • 09.06.25, 07:00
Tallinna uus suur elurajoon saab peagi valmis
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
Riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur.
Uudised
  • 10.06.25, 06:45
Planeeringu pikk menetlus toob koledad majad ja neelab investeeringud
Maru Ehituse ehitatud hoone suletud netopind on 2096,6 ruutmeetrit.
Uudised
  • 13.06.25, 09:23
Maru Ehitus ehitas Eesti võimsaima turbatootmishoone
Uue tehase tootmismahuks kujuneb 500 000 kuupmeetrit aastas.
Kopli kaubajaama juurde tuleb ajutine rattatee (Foto: Tallinna Strateegiakeskus).
Uudised
  • 11.06.25, 10:39
Tallinn valmistub ühendama Telliskivi ja Krulli kvartaleid
Valmivad hooned kuuluvad A-energiaklassi ja sihiks on seatud LEED Gold ja BREEAM sertifikaadid.
Uudised
  • 12.06.25, 10:29
GALERII: Kaarsilla Kinnisvara pani Port Athenale nurgakivi
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Kaasaegne Roto katuseaken on kõrgtehnoloogiline meistriteos, mis jätab varasemad mudelid kaugele seljataha.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.25, 11:23
Katuseakende vananemine – probleem, millega peab arvestama

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele