Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitussektori tööandjaks euroraha
Eurotoetused on aidanud käima lükata nii mõnegi projekti, mis muidu poleks ilmavalgust näinud: praegusel programmiperioodil on Eestil kasutada 53,3 miljardit krooni.
“On selge, et praegusel kokkukuivanud ehitusturul mõjutavad EL abirahade toel finantseeritavad projektid ehitusettevõtete käekäiku väga olulisel määral,” kinnitab Nordecon International ASi juhatuse esimees Jaano Vink. “Kuna eratellijate osakaal praegu on ikka kogu turu kontekstis suhteliselt olematu, siis annavad riigi ja omavalitsuste hanked koos erinevate ELi fondide toega ehitajatele nüüd peamise leiva.”
Valmivad Ahhaa keskus ja vesilennukite angaarid
Jaano Vingi kinnitusel pole nad kontserni osas küll vastavat analüüsi teinud, kuid osakaal on selgelt tunnetatav. “Nordeconi suurimad käimasolevad tööd, mis pole seotud teedeehitustega, on näiteks AHHAA keskuse ehitus Tartus ja Meremuuseumi vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Tallinnas,” räägib Vink.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Merike Kompuse sõnul on Eestil programmiperioodil 2007–2013 kasutada oluliselt rohkem Euroopa Liidu toetusi, kui eelmisel rahastamisperioodil 2004–2006.
“Kui vanal perioodil oli eurotoetuste maht 5,8 miljardit krooni, siis praegu 53,3 miljardit krooni. Tänu sellele on ka MKMi haldusalas kasvanud erinevate toetusliikide arv ja nende maht,” sõnas ta.
Infrastruktuuritoetuste küsimiseks aeg küps
Järgmise perioodi summa veel teada ei ole. See selgub Euroopa Komisjoni ja Eesti riigi läbirääkimiste tulemusena, mis algavad 2011. aastal ning peaks kõigi eelduste kohaselt lõppema 2012. aastal. Tõenäoliselt väheneb summa märgatavalt.
Rääkides prioriteetidest ja nende muutumisest ajas, siis viimaste uuenduste käigus on Euroopa Liidu struktuuritoetusi võimalik mõningal juhul kasutada ka teiste toetustega koos. ”Avasime paari nädala eest korterelamute renoveerimistoetuse KredExis, millega kaetakse 15–35% renoveerimistööde maksumusest. Raha selleks tuli saastekvootide müügist Luksemburgile,” kirjeldab Kompus.
EASi kommunikatsiooni koordinaator Merike Pärli selgitab, et EAS küll ei toeta erasektori projekte, mis seotud ehituse ja tootmisega, küll aga saavad infrastruktuuritoetusi küsida kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Uus taotlusvoor avati esimesel septembril ja raha saab taotleda kolme kuu jooksul. Meetme raames toetatakse tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavaid projekte.
Hetkel kuum
EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov loodab, et programmi abil suudetakse ka väiksematesse kohtadesse tuua ettevõtteid, mis pakuksid kohalikele tööd. Meetme rakendajateks on siseministeerium ja EAS ning taotlused tuleb esitada EASi.
Ka tehonoloogiainvesteeringute projektide viimane taotlusvoor lõppes selle aasta apillikuus. “Viimase vooru eelarve oli 229 miljonit Eesti krooni, rahastuse sai 66 investeeringuprojekti,” kinnitab Kompus.
Autor: Liivi Tamm Teet Reier
Seotud lood
Suurettevõtjast ASi Merko Ehitus enamusaktsionär Toomas Annuse sõnul jätkub ehitusturul järgmisel aastal olukord, kus erasektorit tellijana ei ole ja põhiliselt annavad tööd riik ja omavalitsused. Ta usub, et enamik Eesti ehitajaid peavad vastu senikaua, kuni Eestile antakse euroraha, st siis vähemalt aastani 2013.
Seekordne eurotoetuste eelarveperiood kestab 2013. aastani. Aga kui euroraha marjamaa otsa saab, algab karjamaa ajajärk, arvab Äripäeva Ehituse erilehe toimetaja Liivi Tamm.
Puistevill on oma universaalsuse ja tõhususe tõttu kujunenud üheks populaarsemaks soojustuslahenduseks nii uusehitistes kui ka renoveerimisprojektides.
Enimloetud
Viimased uudised
Eriti avaldas muljet Pelgulinna riigigümnaasium. “Sarnast maja sooviksin näha ka Saksamaal”
Investeeringu maht on üle 4 miljoni euro
“Suurimaks edulooks Haapsalus pean digitaliseerimise protsessi käima tõmbamist”
Saatse saapa uus ümbersõit valmib 2026. aasta oktoobriks
Üritused
Hetkel kuum
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele