Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnasõbralikkus muutub uue kodu otsinguil aina olulisemaks
Eesti on Euroopa suurim puitmajade eksportija, eksportides üksi rohkem kui teisel ja kolmandal kohal olevad Leedu ja Saksamaa kokku. See on hea uudis kahel põhjusel: esiteks on see kasulik meie riigi majandusele ning teiseks on puit äärmiselt keskkonnasäästlik materjal. Materjalide keskkonnamõjudest ning põhjustest, miks eelistada puitmaju, räägivad Nordic Houses KT OÜ müügidirektor Margus Pauts ja Greenline House’i projektijuht Sander Jahilo.
Puidust maja on keskkonnale kasulik
Maailma kliimale on väga hea uudis, et puitmajade populaarsus kerkib iga aastaga ning tarbijad mõtlevad aina enam keskkonnasõbralikkusele. Loomulikult on igal materjalil omad keskkonnamõjud, kuid uuringute järgi säästavad keskkonda enim just puidust ehitatud majad. Seejuures metsa pindala Euroopas kasvab pidevalt ja Eestiski on täna kaks korda rohkem metsa, kui oli esimese maailmasõja ajal. Olulisem metsa suurusest on aga selle jätkusuutlik majandamine. Puitmajad aitavad võidelda kliimamuutustega. Puud on looduslikud süsinikusalvestid, kuna CO2 on taimede üks põhilisi toitaineid. Kui puidust ehitatakse maja, siis süsinik salvestub ka puitmajas aastakümneteks ja aastasadadeks ning nii vähendavadki puitmajad süsiniku kontsentratsiooni atmosfääris. Seega, iga puitmaja omanik on nii globaalselt kui ka lokaalselt vastutustundlik inimene, kelle valikud ja harjumused annavad panuse kogu maailma heaks. Võime arvata, et mõjutame maailma vähe, kuid meenutagem – Eesti on siiski Euroopa suurim puitmajaeksportija.
Kas teate oma maja CO2-jalajälge hällist väravani?
Kodu ostmisel pööratakse järjest enam tähelepanu energiamärgisele, mis näitab hoone mõju keskkonnale energiatarbe kaudu. Kuid energiamärgis ei võta arvesse hoone ehituseks kasutatud materjalide ja tööprotsesside keskkonnamõju. Siin ongi abiks süsinikumärgis. See märgis tähistab antud hoone hällist väravani CO2-heitmete kogust. Greenline House on ASi Kroonpress ja Eesti Puitmajaliidu koostöös loodud süsinikjalajälje arvutamise teenus, mille abil saavad majaehitajad ja -ostjad teada puitmaja ehitamiseks kulunud materjalide, töötundide ja tööprotsesside keskkonnamõjust kliimasoojenemisele ning võrrelda seda näiteks tüüpilise kivimajaga.
Nordic Houses KT on saanud sellise märgise kahele majale. Aasta Tehasemaja konkursil esikoha võitnud 115ruutmeetrise Nordic Compact M elumaja süsinikjalajälg on –15 285 kg CO2, mis annab süsinikumärgiseks A+ See number arvestab nii fossiilkütuste põletamisel tekkinud süsinikuheitmeid kui ka fotosünteesi käigus puidu poolt atmosfäärist ära võetud süsiniku (CO2) kogust. Jah, puitmajade puhul saab süsinik olla tõesti miinuses – see tähendab, et puit töötab justkui süsinikupangana.
Tuues võrdluseks sama energiatõhusa kivimaja võiks arvata, et tegemist on samuti keskkonnasõbraliku hoonega, kuna küttele kulutakse ju vähe. Aga energiamärgis ei võta arvesse majade materjali mõju keskkonnale, mida iseloomustab samasuguse 115ruutmeetrise kivimaja süsinikjalajälg 44 tonni CO2! See on umbes sama kogus CO2, mis tekib sõites keskmise bensiinikuluga autoga neli korda ümber maailma. Lisaks kaalub kivist maja puitmajast ca 2,5 korda rohkem ehk materjali transport ehitusobjektile suurendab jalajälge veelgi.
Eestlastele on omased puidust majad
Norras ja Rootsis on traditsiooniliselt 80% väiksematest elumajadest valmistatud puidust ning täna on taas see traditsioon kasvamas ka Eestis. Puidust korrusmajade näiteid on meil veel vähe, kuid tulemas on Viimsi riigigümnaasiumi hoone ning räägitakse ka keskkonnaministeeriumi uue hoone ehitamisest puitmaterjalist, et tuua väärikalt esile Eesti puidutööstuse võimekus. Tehnoloogia selleks on Eestis igati olemas.
Puitmajadega kaasneb ka palju müüte: puitmaja on tuleohtlik ja meeldib närilistele… olgem ausad, võrreldes näiteks ettearvamatult käituva metalliga on puit tule korral väga usaldusväärne materjal ning ohutusnõuded ja materjalitöötlemise tehnoloogiad on arenenud tasemele, kus vanad müüdid enam paika ei pea. Kui aga mõelda ajaloole, on puitmajadel Eestis väga pikad traditsioonid, kuni saksa mõisnikud siia kivist maju rajama hakkasid.
Esimene vastutustundliku kuldmärgise saaja ehitussektoris
Nordic Houses KT on 15 aastaga valmistanud üle 2000 puitmaja, neist viimasel aastal 150. Enamik hoonetest rändab küll enamasti Norra ja Rootsi, aga järjest enam suureneb ka Eestisse tootmine. 2015. aastal pälvis ettevõte Aasta tehasemaja tiitli oma vabaaja-majade arendusprojekti eest Lõuna-Norras Ognas. Standardprojektide kõrval valmib Nordic Houses KTs eriprojekte alates eramajadest kuni paaris-, rida- ja kortermajadeni.
Hetkel kuum
Nordic Houses KT on pälvinud esimese ehitussektori ettevõttena vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise. Vastutustundlik tegevus on osa ettevõtte igapäevaelust nii looduskeskkonna, töökeskkonna kui ka sotsiaalse keskkonna suhtes – 2016. aastal ehitati merekultuuriaasta puhul Lahemaale linnuvaatlustorn ja tänavu laste- ja noortekultuuri aasta puhul valmis heategevusprojektina Kuusalu ühele lasteaiale õuesõppepaviljon. Tavaks on saanud kevadine metsaistutamine koostöös RMK ja MTÜga Hea Tahte Koda ning peale selle on aastate jooksul kingitud lasteaedadele sadu linnupesakaste. Tihedat koostööd tehakse kõrg- ja kutsekoolidega.
Ettevõttel on kaks tehast Kuusalu vallas, kokku töötab Nordic Houses KTs üle 50 inimese. Eelmisel aastal kasvatati käivet 25% võrra, tänavu oodatakse sama tulemust.
Vaata lisaks, kuidas näeb välja Nordic Compact Msüsinikjalajälg.
märgisega maja kohta.Loe lähemalt CO2
Seotud lood
Majaehitust planeerides võib piirdeaed tunduda esialgu vähetähtis või teisejärguline, kuid tegelikult oleks parim panna aialahendus paika juba projekteerimisel. Liiga hilja nõu küsima tulles ei pruugi enam kõige ilusamad, lihtsamad ja soodsamad lahendused sobida, annab Eesti suurima piirde- ja läbipääsulahenduste pakkuja Sungate.ee müügijuht Annika Nässi nõu.
Meie kliimas eramu ilma garaažita on sama, kui jalutada vihma käes vihmavarjuta. Garaaži planeerimisele on parim mõelda kohe koos maja planeerimisega, kusjuures garaaži puhul on väga oluline osa uks, mille kaudu sõidukite ning muude ruumis hoitavate masinate sisenemine ja väljumine käib. Kuidas valida garaažile õiged uksed ning milliseid vigu seejuures vältida, räägib Hörmanni uste ametlik esindaja Eestis, Doorfiks OÜ juhataja Villu Lääts.
Kodu ehitamine on põnev, aga ka kulukas ja riskirohke protsess. Kuni ehitamisel on maja vundament ja püstitatakse seinu, saab objekti kindlustada ehituse koguriskikindlustusega. Ent kui majakarp on valminud, katusetööd lõpetatud, hoonele uksed ja aknad paigaldatud, on mõttekas küsida juba kodukindlustust. Tingimustest ja võimalustest räägib lähemalt PZU Kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Piret Hern.
Tänapäeval pole kunstmuru enam vaid spordiväljakute pärusmaa, aina jõudsamalt tungib kunstmuru ka aedadesse, terrassidele ja rõdudele. Inimeste elutempo on muutunud kiireks ja mis oleks parem, kui nautida pärast väsitavat päeva oma aeda, kus kõik on korras. Oma kogemusi kunstmuru kohta jagavad Silverline OÜ juhatuse liikmed Priit Gutmann ja Reijo Erin.
Riigihankel nõutav ehitusinseneri 7. taseme kutse ei tähenda automaatselt, et sama projekti juhtimise kogemusest piisab kutse taastõendamiseks. Kutse hindamise põhimõtted peaksid olema selged ja läbipaistvad, et insenerid ja ehitusettevõtjad saaksid oma tegevust paremini planeerida, kirjutab Fondia ehitusvaldkonna ekspert ja vanemnõustaja Kätlin Hinnov.
Enimloetud
1
Lisatud 140 edukama taristuettevõtte edetabel
2
Viimased uudised
Lisatud 140 edukama taristuettevõtte edetabel
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud 140 edukama taristuettevõtte edetabel
Ettevõtte juht, kui otsid oma ehitusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele