Eliste: sotsiaalse taristu arendustasu küsimine on käest ära läinud

Tänavune seadusemuudatus pidi tooma selgust, millisel juhul tuleb uute ehitiste kavandamisel rakendada müra piirväärtust ja millal müra sihtväärtust. Advokaadibüroo RASKi juristid selgitavad, miks on see küsimus seni palju segadust tekitanud.

Kuigi omanikujärelevalve korraldus on seaduses üsna täpselt reguleeritud, on tellijal praktikas keeruline panna järelevalve teostajat vastutama projekteerimis- või ehitusvigade eest. Sageli jääb mulje, et tegemist on rolliga, millel justkui polegi tegelikku vastutust. Kas see vastab tõele ja milline on omanikujärelevalve teostaja tegelik vastutus, selgitab advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Marina Lapidus.

Ehitus- ja remonditööde käigus selgub tihti, et eesmärgi saavutamiseks tuleb teha algselt planeeritust rohkem. „Tavapärane vaidluse koht on see, kui sõlmitakse suulisi kokkuleppeid stiilis „tee ära, rahast räägime hiljem“, kirjeldas advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Henri Torop.

Riik on avalikes huvides reserveerinud hulgaliselt maatükke erinevate maanteede, liinitrasside ja teiste taristuobjektide ning nende kasutamiseks vajalike rajatiste jaoks. Kas selline olukord on maaomanike vaatest õiguspärane üksnes lühiajaliselt või ka pikemalt, selgitavad advokaadibüroo RASK keskkonnaõiguse, maakasutuse ja planeeringute valdkonna kaasjuhid Sandra Kaas ja Villy Lopman.

Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.