Mitteeluhoonete täpsemad energiamärgised jõustusid

Kinnisvara ost ja müük on seotud mitmete riskidega ning vaidlused varjatud puuduste üle on Eestis saanud trendiks nii kasutatud ja vanade, aga ka vastvalminud ehitiste puhul. Näiteks on viimasel ajal tekkinud kohtuvaidlusi ehitustandardite ja energiamärgiste pärast, tõdeb advokaadibüroo Rask vandeadvokaat Virge Murak.

Energiamärgise rangete nõuete täitmise mõjul muutub ehitamine kallimaks ja A-energiaklassi saavutamine nõuab lisainvesteeringuid. Kui võrrelda Eesti energiamärgise saavutamise kulusid naaberriikide omadega, on nende vahel suured käärid, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm.

Kellegi ei tohiks olla midagi tervikrenoveerimise vastu, sest kinnisvara peabki uuendama ja kui seda teha, siis kindlasti maksimaalselt hästi. Paradoksaalne on aga olukord, et paljudel juhtudel kulud hoopis suurenevad, leiab DeltaE Inseneribüroo juht ja energiaekspert Marti Arak värskes energeetika kvartaliraportis.

Kuigi Eesti seadusandluses veel energiamärgiste olemasolule jõuliselt ei suruta, uurivad pangad laenusaajalt alati ka energiamärgise kohta, kuna neil on kohustus oma tagatisportfelli energiaefektiivsust raporteerida, nügides sellega ka turgu, mis on aga veel aeglane ja segaduses.

Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.