Pangad nügivad energiamärgiseid, ettevõtted ei võta vedu

Energiamärgise rangete nõuete täitmise mõjul muutub ehitamine kallimaks ja A-energiaklassi saavutamine nõuab lisainvesteeringuid. Kui võrrelda Eesti energiamärgise saavutamise kulusid naaberriikide omadega, on nende vahel suured käärid, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm.

Kellegi ei tohiks olla midagi tervikrenoveerimise vastu, sest kinnisvara peabki uuendama ja kui seda teha, siis kindlasti maksimaalselt hästi. Paradoksaalne on aga olukord, et paljudel juhtudel kulud hoopis suurenevad, leiab DeltaE Inseneribüroo juht ja energiaekspert Marti Arak värskes energeetika kvartaliraportis.

Kliimaministeerium alustas innovatsiooniprojektiga, mis annab ülevaate Eesti hoonete energiatarbimisest ning aitab hoonete omanikel targalt energiat säästa.

Ühe kliendi suur energiatarbimine mõjutas Capital Milli rajatud hoone üldist hinnangut nii negatiivselt, et algselt väga kõrge energiaklassiga maja sai tegelikult energiamärgiseks E. ”Energiamärgist ei peaks määrama ideaaltingimuste jaoks,“ nentis Capital Milli ESG juht Merli Rikolas.

Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.