Pangad nügivad energiamärgiseid, ettevõtted ei võta vedu
Kuigi Eesti seadusandluses veel energiamärgiste olemasolule jõuliselt ei suruta, uurivad pangad laenusaajalt alati ka energiamärgise kohta, kuna neil on kohustus oma tagatisportfelli energiaefektiivsust raporteerida, nügides sellega ka turgu, mis on aga veel aeglane ja segaduses.
“Kuigi energiamärgise nõue on meil juba aastast 2009, siis eelmisest aastast on see teemana tõusnud meie jaoks igapäevaselt lauale,” ütles SEB kinnisvaravaldkonna juht Anu Arnover konverentsil Tark Ehitus, et on selge, et Euroopa on läinud seda teed, et just energiamärgis on sertifikaat, mida riigid nõuavad.
Seotud lood
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Energiamärgise rangete nõuete täitmise mõjul muutub ehitamine kallimaks ja A-energiaklassi saavutamine nõuab lisainvesteeringuid. Kui võrrelda Eesti energiamärgise saavutamise kulusid naaberriikide omadega, on nende vahel suured käärid, kirjutab Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm.
Kellegi ei tohiks olla midagi tervikrenoveerimise vastu, sest kinnisvara peabki uuendama ja kui seda teha, siis kindlasti maksimaalselt hästi. Paradoksaalne on aga olukord, et paljudel juhtudel kulud hoopis suurenevad, leiab DeltaE Inseneribüroo juht ja energiaekspert Marti Arak värskes energeetika kvartaliraportis.
Kliimaministeerium alustas innovatsiooniprojektiga, mis annab ülevaate Eesti hoonete energiatarbimisest ning aitab hoonete omanikel targalt energiat säästa.
Lõppkokkuvõttes on jätkusuutlikkus kasumlikkus
Ühe kliendi suur energiatarbimine mõjutas Capital Milli rajatud hoone üldist hinnangut nii negatiivselt, et algselt väga kõrge energiaklassiga maja sai tegelikult energiamärgiseks E. ”Energiamärgist ei peaks määrama ideaaltingimuste jaoks,“ nentis Capital Milli ESG juht Merli Rikolas.
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele