Inseneribüroo juht: renoveerimine pole kasumlik, kuid teatud olukorras tarvilik
Kellegi ei tohiks olla midagi tervikrenoveerimise vastu, sest kinnisvara peabki uuendama ja kui seda teha, siis kindlasti maksimaalselt hästi. Paradoksaalne on aga olukord, et paljudel juhtudel kulud hoopis suurenevad, leiab DeltaE Inseneribüroo juht ja energiaekspert Marti Arak värskes energeetika kvartaliraportis.
Olles läbi käinud Eestis üle 1000 tootmise ja 500 ärikinnisvara objekti, ei meenu mulle ühtegi hoonet, kus tehnosüsteemid töötaksid energeetiliselt väga hästi.
Võttes lahti mistahes uudisteportaali, leiab sõja, majanduse ja poliitiliste lugude vahelt sama palju energeetika teemalisi artikleid. Alates energiakriisi algusest ei meenu päevagi, kus teema poleks olnud aktuaalne.
Viimastel aastatel kütavad kirgi energiahinnad, taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine, roheline versus must energia, uus kaabel siia, vana kaabel katki, sünkroniseerimine ja nii edasi. Seda rida võib ilmselt lõputult jätkata. Probleem seisneb selles, et tavatarbija – pean silmas nii era- kui äritarbijaid – jaoks on enamik nendest teemadest hoomamatud, sisu mõistetamatu ja teema seotust igapäevaeluga raske ette kujutada. Ja seda olenemata tarbijast: äri või era, tootmine või ladu, kortermaja või lasteaed. Energeetika puudutab meid kõiki ja mure on mõistetav.
Energeetika kvartaliraportiga saad tutvuda siin.
11 aastat energiatõhususes tegutsedes olen märganud trendi: kõik räägivad energiahinnast, selle optimeerimisest, alla toomisest, konkurentsivõimest ja lõpuks kuludest tarbijale. Aga keskmisel tarbijal pole hinna üle praktiliselt mitte mingit mõjuvõimu. Jättes kõrvale erijuhud ja energiaintensiivsed tööstused, peaks mõtlema, millest koosneb ja sõltub makstud euro? Lihtne valem, mis koosneb tarbimise ja energiahinna korrutisest, annab meile kulutatud raha vastuse: MWh x €/MWh = €. Ja selleks, et kulusid ohjata, tuleks üha rohkem pöörata tähelepanu tarbitud energiakogusele, mitte keskenduda energia hinnale, millele tarbija otsuste mõju minimaalne!
Tarbija vaates on kõige olulisem viia oma energiatarbimine minimaalsele tasemele, mida kinnisvara võimaldab. Aga seda tuleks teha mõistlikkuse printsiipi arvestades. Võimalikud energeetilised või energiatõhususe alased kokkuhoiu projektid jagunevad valdavalt kolmeks: tootmistehnoloogilised, ehituskonstruktsioonilised ja tehnosüsteemidega seonduvad.
Seotud lood
5. märtsil kohtusid ehitusettevõtete juhid ja spetsialistid konverentsil Tark Ehitus, et arutada sektori väljakutseid ja tulevikuvaadet. Vaata, kes olid kohal ja millest räägiti.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium suunab uute lasteaedade, koolide ja muude avalike hoonete energiatõhustamiseks ja ehitamiseks sel aastal üle 70 miljoni euro.
Ehitusseadustik näeb ette kohustuse uuendada minimaalselt iga viie aasta järel energiatõhususe miinimumnõudeid. Tänavu märtsis jõustuvad muudatused puudutavad nii energiamärgiseid, hoonete kliimaandmeid kui ka kütmise ja jahutuse seadeväärtusi.
Eesti puitmajasektor astus märgilise sammu ja käivitas puitehituse akadeemia, et leevendada puitmajasektorit krooniliselt vaevavat tööjõupuudust.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.
Enimloetud
2
Hanke võitja: “Ega enne ei ole ühtegi lepingut sõlmitud, kui allkirjad on all. Aga siis vajame inimesi juurde.”
3
Lisatud 60 suurema Inseneribüroo keskmised töötasud
Viimased uudised
Lisatud 60 suurema Inseneribüroo keskmised töötasud
Hanke võitja: “Ega enne ei ole ühtegi lepingut sõlmitud, kui allkirjad on all. Aga siis vajame inimesi juurde.”
Üritused
Hetkel kuum
Hanke võitja: “Ega enne ei ole ühtegi lepingut sõlmitud, kui allkirjad on all. Aga siis vajame inimesi juurde.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele