Inseneribüroo juht: renoveerimine pole kasumlik, kuid teatud olukorras tarvilik
Kellegi ei tohiks olla midagi tervikrenoveerimise vastu, sest kinnisvara peabki uuendama ja kui seda teha, siis kindlasti maksimaalselt hästi. Paradoksaalne on aga olukord, et paljudel juhtudel kulud hoopis suurenevad, leiab DeltaE Inseneribüroo juht ja energiaekspert Marti Arak värskes energeetika kvartaliraportis.
Olles läbi käinud Eestis üle 1000 tootmise ja 500 ärikinnisvara objekti, ei meenu mulle ühtegi hoonet, kus tehnosüsteemid töötaksid energeetiliselt väga hästi.
Võttes lahti mistahes uudisteportaali, leiab sõja, majanduse ja poliitiliste lugude vahelt sama palju energeetika teemalisi artikleid. Alates energiakriisi algusest ei meenu päevagi, kus teema poleks olnud aktuaalne.
Viimastel aastatel kütavad kirgi energiahinnad, taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine, roheline versus must energia, uus kaabel siia, vana kaabel katki, sünkroniseerimine ja nii edasi. Seda rida võib ilmselt lõputult jätkata. Probleem seisneb selles, et tavatarbija – pean silmas nii era- kui äritarbijaid – jaoks on enamik nendest teemadest hoomamatud, sisu mõistetamatu ja teema seotust igapäevaeluga raske ette kujutada. Ja seda olenemata tarbijast: äri või era, tootmine või ladu, kortermaja või lasteaed. Energeetika puudutab meid kõiki ja mure on mõistetav.
Energeetika kvartaliraportiga saad tutvuda siin.
11 aastat energiatõhususes tegutsedes olen märganud trendi: kõik räägivad energiahinnast, selle optimeerimisest, alla toomisest, konkurentsivõimest ja lõpuks kuludest tarbijale. Aga keskmisel tarbijal pole hinna üle praktiliselt mitte mingit mõjuvõimu. Jättes kõrvale erijuhud ja energiaintensiivsed tööstused, peaks mõtlema, millest koosneb ja sõltub makstud euro? Lihtne valem, mis koosneb tarbimise ja energiahinna korrutisest, annab meile kulutatud raha vastuse: MWh x €/MWh = €. Ja selleks, et kulusid ohjata, tuleks üha rohkem pöörata tähelepanu tarbitud energiakogusele, mitte keskenduda energia hinnale, millele tarbija otsuste mõju minimaalne!
Tarbija vaates on kõige olulisem viia oma energiatarbimine minimaalsele tasemele, mida kinnisvara võimaldab. Aga seda tuleks teha mõistlikkuse printsiipi arvestades. Võimalikud energeetilised või energiatõhususe alased kokkuhoiu projektid jagunevad valdavalt kolmeks: tootmistehnoloogilised, ehituskonstruktsioonilised ja tehnosüsteemidega seonduvad.
Seotud lood
5. märtsil kohtusid ehitusettevõtete juhid ja spetsialistid konverentsil Tark Ehitus, et arutada sektori väljakutseid ja tulevikuvaadet. Vaata, kes olid kohal ja millest räägiti.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium suunab uute lasteaedade, koolide ja muude avalike hoonete energiatõhustamiseks ja ehitamiseks sel aastal üle 70 miljoni euro.
Ehitusseadustik näeb ette kohustuse uuendada minimaalselt iga viie aasta järel energiatõhususe miinimumnõudeid. Tänavu juunist jõustuvad muudatused puudutavad nii energiamärgiseid, hoonete kliimaandmeid kui ka kütmise ja jahutuse seadeväärtusi.
Eesti puitmajasektor astus märgilise sammu ja käivitas puitehituse akadeemia, et leevendada puitmajasektorit krooniliselt vaevavat tööjõupuudust.
Tänapäevases arhitektuuris ei ole fassaad enam pelgalt hoone „nägu“, vaid osa selle identiteedist. Disain, vastupidavus ja jätkusuutlikkus on saanud võrdväärseteks väärtusteks. Ruukki disainprofiilid koos uute GreenCoat Pural BT pinnakatetega pakuvad arhitektidele ja arendajatele võimalust luua kestvaid, esteetilisi ja keskkonnasõbralikke fassaade.
Enimloetud
5
Ettevõtte omaniku Indrek Uusalu sõnul on praegune ambitsioon saada avalikuks ettevõtteks ning eesmärk on hakata ettevõtet kasvatama börsi abil pikas perspektiivis.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele