Viinis käivitati juuli algul rahvusvaheline teaduse ja puitehituse liit SITCA, mille eesmärk on kiirendada üleminekut puidupõhisele ehitusele. Algatuse keskmes on mõte, et ehitussektorit ei tule käsitleda ainult suure heiteallikana, vaid võimaliku pikaajalise süsiniku sidujana.

- Tallinna rajatav Loodusmaja on Eesti suurim puitehitis.
- Foto: Tõnu Tunnel
Science and Timber Construction Alliance ehk SITCA loodi kliimateadlase ja IIASA peadirektori Hans Joachim Schellnhuberi eestvedamisel. Asutajapartnerite seas on IIASA, Hilti, WIEHAG, binderholz, EGGER, Stora Enso ja Austria föderaalmetsad. Algatus ühendab teadusasutused ning metsa-, puidu- ja ehitussektori ettevõtted.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Puitmajade renoveerimisel põrkavad ehitajad tihti kokku projektidega, kus pea 100-aastaste hoonete lähteülesanneteks on kasutatud samu võtteid kui uusehitiste juures. Seega sõltub lõpptulemus ehitaja pädevusest ja omaniku rahalistest võimalustest tellida uus korralik projekt, kirjutas Aarna Ehituse tegevjuht Marko Aarna.
Kliimaministeeriumi tellimusel valminud Tallinna Ülikooli teadlaste uuringu järgi on metsa- ja puidusektor Eesti majanduses üks olulisemaid harusid, andes koos kaudsete mõjudega riigieelarvesse ligi kümnendiku maksutuludest. Samas näitab analüüs, et sektori tulevik sõltub üha enam sellest, kui palju väärtust suudetakse kohalikust puidust luua – eelkõige läbi kõrgema lisandväärtusega toodete ja puidukeemia arendamise.
Puidutööstusettevõte Puidukoda investeerib ligi miljon eurot uude immutusautoklaavi, mis paigaldatakse ettevõtte Näpi tootmisüksusesse Lääne-Virumaal. Investeering suurendab ettevõtte puidu väärindamise võimekust ja võimaldab pakkuda Eesti turul immutusteenust.
Teede, platside ja terrasside rajamisel ei ole looduskivi ainult esteetiline valik, vaid tegu on ühe vastupidavaima ning ajas kestvaima lahendusega, mis sobib ühtviisi hästi nii koduaedadesse kui linnaruumi.