Uuring: Eesti puidu väärindamine jääb Põhjamaadele alla
Kliimaministeeriumi tellimusel valminud Tallinna Ülikooli teadlaste uuringu järgi on metsa- ja puidusektor Eesti majanduses üks olulisemaid harusid, andes koos kaudsete mõjudega riigieelarvesse ligi kümnendiku maksutuludest. Samas näitab analüüs, et sektori tulevik sõltub üha enam sellest, kui palju väärtust suudetakse kohalikust puidust luua – eelkõige läbi kõrgema lisandväärtusega toodete ja puidukeemia arendamise.
Seotud lood
Alates tänasest juhib Baltikumi ja Põhjamaade suurimat ehitusklaasi tootjat Glassense AS kogenud tööstusjuht Simmo Soomets. Ettevõtte järgmise arengufaasi keskmes on kasumlik kasv, uuenduslikkus ja keskkonnateadlikkus.
Eesti arhitektuuribüroo TEMPT ja selle asutaja, arhitekt Mihkel Urmet, on viimase viie aastaga kujunenud Skandinaavia turul arvestatavaks tegijaks puidust ja moodulipõhise arhitektuuri vallas. Täna moodustab eksport üle poole büroo tegevusest, millest ligikaudu 75% suundub Norrasse.
Eesti saematerjali import on tugevas sõltuvuses Soomest, selgub Fastmarketsi värske analüüsist ja Wood from Finland Conference töötoa järeldustest. Turul ei konkureerita enam mahu, vaid dokumenditäpsuse ja tarnekiirusega.
Maaülikooli teadlaste loodud uuenduslik puitmoodulhoone “Ukraina maja”, mida saab kokku panna ilma kruvide ja rasketehnikata, jõudis juunis Lvivisse ja püstitati kaheksa päevaga. Projekti keskmes on nutikad ehituslahendused ja keskkonnasääst.
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele